Üldinfo

Üldinfo

Rahvaarv: 4 495 800 inimest

 

Pindala: 56 542 km²

 

Pealinn: Zagreb

Geograafia: Horvaatia (horvaadi keeles Hrvatska) on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas. Horvaadid ise peavad oma maad mitte Balkanile, vaid Kesk-Euroopasse kuuluvaks. Horvaatia pealinn on Zagreb.

 

Üldinfo: Euroopa üheks ilusaimaks maaks peetav Horvaatia on jõudnud tänaseks võita paljude Eestimaa rändurite sümpaatia. Horvaatia tõmbenumbriks on kahtlemata Aadria mere saared ning supelrannad, kus võib mõnusalt peesitades päikesevanne võtta. Aadria mere supelrannad on lausa loodud allveespordi harrastajatele, kes janunevad uute veealuste maailmade avastamise järele ning pealegi pakuvad muinasjutulise Horvaatia puutumatu loodus ning mägimaastikud igaühele midagi huvitavat!

 

Riigikord: Parlamentaarne vabariik.

 

Riigikeel: Horvaatia keel kuulub indo-euroopa keelkonna lõuna-slaavi keeleperekonda. Lähedane keel on serbia keel. Kuni 1991. aastani peeti horvaadi keelt lihtsalt serbo-horvaadi keele dialektiks. Keel elab praegu pidevas muutumises. Horvaadid kasutavad ladina tähestikku. Erinevates piirkondades kõlab keel erinevalt. Turismipiirkondades kõneldaks inglise, itaalia, saksa, vähesel määral ka vene keelt. Üldiselt saavad horvaadid vene keelest aru.

 

Usk: Katoliiklus (76,5 %), ka luterlus ja õigeusk.

 

Kliima: Dalmaatsia lõunaosas on kliima vahemereline. Mägedes ja sisemaal kontinentaalne. Tähtsamad puhkusepiirkonnad on Dubrovniku ja Makarska riviera. Iseloomulik kogu Horvaatia rannikule on aga väga kiiresti muutuv tuul, mis võib ka suvekuudel paisuda päris tugevaks ja takistada isegi näiteks laevaliiklust. Suvi on kuiv ja soe. Sademeid rohkem oktoobrist jaanuarini. Dalmaatsia on üks päikesepaistelisemaid piirkondi Euroopas: Hvar 2715, Split 2697, Korèula 2671, Dubrovnik 2584 päikesepaistelist tundi aastas. Keskmised temperatuurid juulis 25 – 28 °C, septembris 20 -25 °C. Merevesi juulis kuni 28 °C, juunis ja septembris 18 – 22˚C.

 

Ajalugu: Praeguse Horvaatia ala asustati juba kiviajal. Keskmise paleoliitikumi ajal elasid Krapinas neandertallased. Varases neoliitikumis kujunesid Starčevo, Vinča, Sopoti ja Hvari kultuurid. Horvaatia geograafilise asendi tõttu on riik saanud mõjutusi paljudelt Euroopa rahvastelt. 400. aastal eKr laiendasid sellel rannikualal oma impeeriumi roomlased. Hiljem on siin valitsenud Habsburgid, türklased, ungarlased.
1945. aastal läks Horvaatia Jugoslaavia koosseisu. 1946. aastal loodi Horvaatia Rahvavabariik, 1963. aastal Horvaatia Sotsialistlik Vabariik. 1990. aastal sai Horvaatiast sarnaselt teiste Balkani maadega sõja tallermaa. Samal aastal võeti referendumi alusel vastu otsus Horvaatia ja Sloveenia iseseisvuse kohta. 1991. aastal kuulutas Horvaatia end iseseisvaks riigiks. Kuu aega peale seda astus riik ametlikult Jugoslaaviast välja, kuid sõda Horvaatia iseseisvuse eest kestis veel neli aastat. 1992. aastal sai Horvaatia ÜRO liikmesriigiks. Tänapäeva Horvaatia on turvaline ja rahulik riik.

 

Köök: Horvaatia kööki iseloomustab maitserohelise rohkus. Horvaadid armastavad väga kalmaari- ja krevetitoite. Aadria merest püütud kala ja krabi peetakse parimaks maailmas. Pagi saarel valmistatud kitsepiimast juust ei jää oma kvaliteedilt alla kõrgeklassililstele prantsuse juustudelegi. Horvaatia köök on regiooniti väga erinäoline – rannikualade toiduvalmistamine erineb mägede ja orgude omast sootuks.
Pärast Horvaatia iseseisvumist taastatakse riigis vähehaaval kohalikke toiduvalmistamistavasid – igal aastal korraldatakse siin kulinaariafestivale, kus demonstreeritakse vanade traditsiooniliste roogade valmistamist. Tüüpilisi horvaatia köögi hõrgutisi saate maitsta gostionojeks või gostionicaks nimetatavates kõrtsides, mis kujutavad endast traditsioonilisi kohalikke roogi pakkuvaid väikeseid restorane. Siinsed slasticamad kutsuvad möödaminejaid mekkima kohvi, värskete puuviljadega jäätist ja mitmesuguse täidisega (isegi kastanitäidisega) pirukaid.
Horvaatia saarte ja terve Aadria mere ranniku elanike toidulaual domineerib kala. Siin leidub koguni spetsiaalseid kalarestorane (riblji restoran), mis on eriti populaarsed välisturistide seas. Kuna kala tuuakse siia otse kalalaevadelt ilma seda külmutamata, on see väga kvaliteetne.
Horvaatia mägistes piirkondades ja Istra poolsaarel armastatakse väga õhukesteks viiludeks lõigatud kuivatatud sealiha (prsut), tallelihapraadi (janjetina) ja mereande. Üks eripärasemaid hõrgutisi horvaatia köögis on praetud talleliha Cresi saarelt – kuna siinsete karjamaade rohule puistatakse soola, on ka talleliha erilise soolase maitsega. Mägede vahel orgudes peituvates külades pakutakse teile kindlasti teravamaitselist guljašši kartulitega ning erinevaid linnuliharoogasid. Põhja-Horvaatia köögile on suurt mõju avaldanud austria ja ungari toiduvalmistamistraditsioonid. Selles regioonis armastatakse süüa praetud kalkuni-, hane- ja pardiliha. Tihtipeale küpsetatakse linnuliha maisitaignas.
Istra poolsaarel valmistatakse palju roogasid ulukilihast ja seentest (siin laiuvad suured metsad). Selle piirkonna restoranides saate maitsta ka salapäraseid, üksnes maa all kasvavaid aromaatseid seeni trühvleid. Väga populaarne on siin kitsepiimast juust (paski sir) Pagi saarelt. Juustu leotatakse oliiviõlis, et see kauem säiliks. Õli annab kitsejuustule omapärase maitse. Paski siri ostetakse mitte üksnes delikatessiks, vaid ka kingituseks koju kaasa. Horvaatia maiustustest on kõige hõrgumad kohupiima ja hapukoorega rullbiskviit (strukli) ning pähkli- ja moonipirukad.

Horvaatia veinivalmistamis traditsioonid on 6000 aasta vanused. Tänapäeval on riigis registreeritud ligikaudu 700 veinisorti, neist 76 peetakse eliitveinideks (Vrhunsko, Cuveno).
Rannaäärsetel aladel armastatakse Horvaatia punast veini, nagu Teran, Merlot, Kabernet, Opoplo, Plavac, Dingačpostup. Valgetest veinidest on siin populaarseimad Malvazija, Pošip, Pinot, Kujundžuša, Žlachtina, Muskat.
Horvaatia mandriosas juuakse järgmisi veine: Rizling, Graševina, Burgundac, Traminac.
Horvaatia maapiirkondades valmistatakse viinamarjadest erinevaid maitsvaid koduveine (domace vino).
Paljudes kohtades müüakse kohalikku lauaveini (lõunasöögi juurde). See on odav ja väga kvaliteetne. Rannaäärsetes regioonides juuakse janu kustutamiseks mägiallikaveega (bevanda), sisemaal aga mineraalveega lahjendatud veini. Sellist lahjendatud veini nimetatakse gemistiks. Soodaveega segatud veini kutsutakse spriceriks.
Kangematest alkohoosetest jookidest on siin populaarsemad ploomiviin ja viinamarjaviin rakia. Õllelgi on horvaatide joogiletil oma ärateenitud koht – Horvaatias valmistatavat Tuborgi ja Karlovacko õlut juuakse terves maailmas.

Viisad

Viisad

Eesti kodanikele kehtib viisavaba režiim kuni 90 päeva 6 kuu jooksul.

 

Välismaalase (halli) passi omanikele (kellel on alaline elamisluba Eestis) on viisavaba režiim organiseeritud reisi puhul (hotelli broneerimise kinnitus peab olema kaasas).

 

Venemaa kodanikele (kellel on alaline elamisluba Eestis) on viisavaba režiim, kui neil on olemas järgmised dokumendid:

– Pass, mis kehtib vähemalt 6 kuud peale reisi lõppu

– Alaline elamisluba Eestis (tõendatud ID-kaarti alusel, mis peab kehtima vähemalt 6 kuud peale reisi lõppu)

– Hotelli broneeringu kinnitus või notariaalselt kinnitatud kutse (siis, kui reisite iseseisvalt)

– Reisikindlustuspoliis

– Piisavate rahaliste vahendite olemasolu (100 Euro päevas/in.) kogu reisi perioodiks, kui Teil on kutse või organiseeritud reis (läbi reisibüroo)

 

NB! Eesti elamis- ja tööloaga Vene passi või halli välismaalase passiga reisijad peavad piirikontrollis esitama nii passi, mis on kehtiv vähemalt 3 kuud pärast reisi  ning elamis- ja tööloa Eestis ja ID-kaardi, mis kehtib vähemalt 3 kuud pärast reisi


HORVAATIA SUURSAATKOND BUDAPESTIS:

Áldás utca 3

1025 Budapest II, Ungari

tel. (361) 354 25 70

faks (361) 354 25 71

e-mail: Embassy.Budapest@mfa.ee

www.estemb.hu

Konsulaarvastuvõtt tööpäevadel.

Ööpäevaringne konsulaarabi telefon on +362 0979 7584

 

Horvaatia saatkond Helsingis:

Eteläesplanadi 12, 1st fl. 00130 Helsingi

Telefon: (358 9) 622 22 32

Faks: (358 9) 622 22 21

E-post: croatia@embassy.inet.fi

 

Horvaatias puudub Eesti Vabariigi Saatkond. Teid abistab Eesti Vabariigi Välisministeeriumi konsulaarosakond telefonil +3726377440  ja töövälisel ajal ööpäevaringselt telefonil +3726377000  . Euroopa Liidu liikmesriigina võivad EV kodanikud abi saamiseks pöörduda mis tahes Euroopa Liidu liikmesriigi esinduse poole nendes riikides, kus Eesti esindus puudub.

Kasulik teada

Kasulik teada

Elekter: Elektrivõrgu pinge on 220 V.

 

Raha: Horvaatia rahaühik on kuna (HRK), 1 kuna = 2,1 krooni. Riigis on käibel 5-, 10-, 20-, 50-, 100-, 200-, 500- ja 1000-kunased paberrahatähed, samuti 1- ja 2-kunased ning 1-, 2-, 5-, 10-, 20- ja 50-lipased (1 kuna = 100 lipat) mündid. Raha saab vahetada pankades, hotellides ja lennujaamade valuutavahetuspunktides. Paljudes poodides, restoranides ja hotellides saab arveid tasuda krediitkaardi (EuroCard/MasterCard, VISA, Diners) või reisitšekiga. Hoidke alles kõik maksekviitungid – kui finantspolitsei peaks märkama, et te ei võtnud ostu sooritamise järel kviitungit, võidakse teid müüja kaasosalisena maksude eest kõrvale hiilimises süüdistatuna kinni pidada.

 

Pangad: Pangakontorite tööaeg on esmaspäevast reedeni 8:00–15:00 ja laupäeviti 8:00–12:00.

 

Kauplused: Kauplused on avatud tööpäeviti 8:00–12:00 ja 17:00–19:00, laupäeviti on poed avatud lõunani.

 

Jootraha: Müüjatele ja hotelliteenindajatele jäetakse kombe kohaselt 5–10% arve summast (olenevalt teeninduse kvaliteedist).

 

Riietus: Putukate vältimiseks kandke pikkade käistega rõivaid, pikki pükse ja mütsi. Suplemise tarvis on soovitatav soetada kummist jalanõud, kuna siinses meres on ohtralt merisiilikuid ning suurem osa mererandadest on kaljused ja kivised.

Joogivesi: Kraanivee asemel on soovitatav juua ostetud pudelivett.

 

Telefon: Telefoniautomaatides kasutatakse münte või kaarte, mida saab soetada postkontorites, hotellides või kioskites. Telefoniautomaadist on odavam helistada kui hotellist. Postmargi hind on kuni 5 kunat. Rahvusvaheline kood Horvaatiasse helistamiseks on 385, rahvusvaheline kood Horvaatiast helistamiseks on 00. Eestisse helistamiseks tuleb valida järgmised numbrid: 00-372 + linna kood + telefoninumber.

 

Arstiabi: Ootamatu haiguse või õnnetusjuhtumi korral pöörduge lähimasse arstiabipunkti või kutsuge hotelliadministraatori kaudu arst. Ostke enne reisileminekut tervisekindlustus. Tutvuge hoolikalt oma kindlustuspoliisis esitatud tingimustega ning selgitage välja, milline on kindlustushüvitise maksmise kord (nt millised dokumendid tuleb kindlustusseltsile esitada, kui teil tekib probleeme tervisega ning te peate oma raviarved ise tasuma). Kindlustusseltsid nõuavad osutatud raviteenuste kohta harilikult järgmisi dokumente: diagnoosiga arstitõend, arsti allkirja ja pitsatiga kinnitatud raviteenuste arved, ravimiretseptid ja ravimi ostukviitungid. Raviteenuste kulud hüvitatakse, kui esitate kindlustusseltsile õigeaegselt vajalikud dokumendid.

 

Vaktsineerimine: Kohustuslikku vaktsineerimist reisijatele ei ole. Täiendava teabe saamiseks pöörduge oma perearsti poole. Lisainfot vaktsineerimise kohta saab Lääne Tallinna Keskhaigla Merimetsa nakkuskeskusest aadressil Paldiski mnt 62, Tallinn. Info tööpäevadel 9:00-17:00 telefonil 6598 591.

 

Ettevaatusabinõud: Kandke alati peakatet, päikeseprille ning kasutage päikesekaitsekreeme. Vältige (iseäranis esimestel päevadel) viibimist pikka aega päikese käes, kuna oht kuumarabandust saada on suur. Vältige väga külmade jookide tarbimist – suur temperatuurivahe võib põhjustada külmetushaiguseid ja kõhuhädasid. Raha, väärtesemed ja pass on soovitatav hoida hotelli seifis.

 

Transport: Bussipiletid maksavad linnades umbkaudu 8 kunat, taksoga sõites maksab 1 km samuti umbes 8 kunat.

 

Autorent: Auto rentimine üheks ööpäevaks maksab sõltuvalt autost 280–600 kunat (kallimatel autodel on kliimaseade). Horvaatias renditakse auto välja vähemalt 21aastasele isikule, kellel on rahvusvaheliselt tunnustatud juhiluba ning vähemalt kaks aastat juhistaaži. Auto renditakse välja täis paagiga, tagastada tuleb see samuti täis paagiga (diislikütus maksab umbes 5 kunat, bensiin 7–9 kunat).

 

Toll: Horvaatiassevõib sisse tuua kuni 1 l kangeid alkohoolseid jooke, 2 l likööri või vahuveini, 2 l lõunasöögi kõrvale joodavat lauaveini, 200 sigaretti või 100 sigarillot või 50 sigarit või 250 g tubakat, 50 g parfüüme, 250 ml odekolonne.

 

Rannad: Horvaatia pikk rannajoon on täis suuremaid ja väiksemaid randu. Põhiliselt on rannad kiviklibused. On ka liivaranda ja kaljuseid randu. Paljude hotellide ja puhkekeskuste juurde on rajatud tehisrandu (betoon). Peljeðaci poolsaare rannad Orebiãi Rivieral on Dalmaatsia parimad. Muutlik ja sopiline rannik pakub suurepäraseid võimalusi snorgeldajatele ja sukeldujatele. Horvaatias ei ole erarandu ja ka hotellide juures asuvates randades võib viibida igaüks. Kaljurandadel ja kividel tuleks kindlasti olla tähelepanelik meresiilikute suhtes. Horvaatia on esimene maa, mis legaliseeris naturalismi. Tõelistele päikesesõltlastele leidub privaatseid randu siin küllaga. Tavaliselt asuvad need eraldatud soppides ja pisut peidus. On siiski ka suuremaid avalikke randu just naturalistidele.

Orebiãi rannapromenaad on ligi 4 km pikk, mis algab hotell Bellevue juurest ja lõpeb kuulsa Trstenica liivarannaga. Põhiliselt on tegemist kiviklibuse rannaga. Siin võib leida privaatsemaid või rahvarohkemaid kohti. Rannas ei ole dusse ega tualette. Ainult mõnes kohas on võimalik laenutada rannatoole.

Trstenica rand on üks tuntumaid liivarandu Dalmaatsias. Asub Orebiãis, keskusest umbes 800 meetrit. Rand on ligi 1000 meetrit pikk ja keskmiselt 20 meetrit lai. Suurepärane ja ohutu lastele. Rannas on baar ja välirestoran. Duðid on olemas. Rannatoolide laenutust ei ole.

Viganj asub Orebiãist 7 km kaugusel. Kiviklibune rand. Rannast võib leida palju söögikohti ja kohvikuid. Lainelauakeskus. Ston Prapratno asub Peljeðac poolsaare keskosas. Kaunis privaatne liivarand vaadetega Mljeti saarele. Divna tähendab tõlkes kaunike. Rand asub Trpanj lähedal kaunis lahesopis. Kiviklibune rand. Rannas töötab suvel välikohvik. Duba rand asub Trpanjis umbes 5 km kaugusel. Sümpaatne kiviklibune rand väikese küla lähistel. Rannas töötab suvel välirestoran.Mokalo rand asub ligi 4 km Orebiãi südalinnast. Rannas baar, kohvik. Sukeldumisklubi. Kiviklibune ja liivarand. Korèula vanalinna rand on imepisike otse vanalinna müüride kõrval.

Lumbarda asub 6 km kaugusel Korèula vanalinnast. Liivased rannad ja võivad olla juunis – juulis kaunis rahvarohked.

 

Riigi eripärad: Horvaadi keeles tähendab sõna horvaatia lipsu. Selles riigis hakkasid mehed esimesena lipsu kandma. Meie igapäevane töövahend pastapliiats on Horvaatia inseneri S. Penkalo leiutis – ta oli esimene mees maailmas, kes sai patendi pastapliiatsile. Horvaatiast on pärit dalmaatsia koerad. Splitis asuv katedraal on maailma vanim katoliku kirik – see on siin püsinud juba 1700 aastat ning jumalateenistusi on selles läbi viidud 1300 aastat. Horvaadid on esimese (1214. a) slaavi konstitutsiooni loojad. Riigi rannikualadel kasvab unikaalne punane korall. Horvaatia rannikuvetes elab kõige arvukamalt delfiine kogu Vahemere kohta.

 

Hotellide eripärad: Horvaatias tähistatakse hotellide kategooriaid tärnidega. Selles riigis on väga populaarseteks majutuspaikadeks kämpingud ja erakorterid. Kõikides hotellides ei ole sise- või välibasseine, samuti puudub mõnes toas kliimaseade. Horvaatias ei ole avara territooriumiga suuri lukshotellikomplekse. Vaid vähesed hotellid pakuvad teenust „kõik hinnas”. Enamikus siinsetes hotellides tähendab merevaatega tuba mitte vaadet merele, vaid toa asendit mere suhtes (vaadet merele võivad takistada hooned või taimed). Lõviosa madala kategooria hotelle on vanad, tagasihoidliku sisustuse ja vanamoodsa interjööriga, ent puhtad.

 

Rahva eripärad: Horvaadid on väga iseteadlik rahvas. Siinsetel inimestel on säilinud sellised väärtused nagu abivalmidus, enesevalitsus, soov ühiselt probleeme lahendada. Horvaatias on tänini elus rahvalikud ja ajaloolised traditsioonid, mis põimuvad tihedalt pereeluga. Sarnaselt venelastele armastavad ka horvaadid palju laulda ja tantsida. Horvaatia inimesed on lõbusad ja temperamentsed. Slaavlastele omaselt on horvaadid avatud, sõbralik ja suhtlemisaldis rahvas.

 

Huvitav teada: Suvel on Horvaatias väga palju pidustusi ja festivale. 1950. aastast toimub Dubrovnikus rahvusvaheline kunstifestival „Dubrovniku suvemängud” – 10. juulist 24. augustini muutuvad linna kõik lossid, paleed, tornid ja pargid teatrilavaks, kus etendatakse terve Euroopa muusika- ja draamaklassikat. Festivali raames mängitakse Shakespeare’i, Molière’i ja Goethe näiteloomingut ning keskaja Kreeka tragöödiaid, samuti toimuvad rahvusvahelised raamatunäitused, luuleõhtud, serenaadikontserdid. Juunis ja juulis on Zagrebis rahvusvaheline uue teatri festival, juulis rahvusvaheline folkloorifestival, juunis ja juulis Zagrebi suvepidustused ning augustis algab rahvusvaheline nukuteatrifestival.

Horvaatiat võib pidada jahimeeste paradiisiks – siin on suurepärased tingimused hirvede, metskitsede, metssigade, rebaste, mägikitsede, muflonite ja metslindude küttimiseks.

Horvaatias on väga hea võimalus mitmesuguste veespordialadega tegelemiseks. Paljude kinnitusel ei ole purjetamiseks paremat paika kui Aadria meri. Siin laenutatakse purjelaudu, jahte ja kaatreid. Aadria mere rannik köidab ka paljusid sukeldujaid – siinne nähtavus on vees koguni 56 meetrit. Siinsetes vetes elab ligikaudu 400 liiki kalu ja muid mereelukaid, meres peitub rohkelt kauneid veealuseid kaljusid ja uppunud laevade vrakke.

Ehkki Horvaatia kõrgeimad tipud ei küündi 2000 meetrini, pakuvad siinsed mäestikud maailiselt kauneid vaatepilte, mistõttu on see maa alpinistide ja kaljuronijate meelispaik. Mägironijate seas on kõige populaarsemad Marijani poolsaare kaljud, Paklenica rahvuspark, Samobori mäed ning muud paigad.

Horvaatiat peetakse maailma nudismikeskuseks. Riigi kuurortides on arvukalt nudistidele mõeldud eritähistega supelrandu.
Kui te ei soovi ebamugavasse olukorda sattuda, jälgige tähelepanelikult silte. 1961. aastal alustas Vrsaris tööd tohutut populaarsust kogunud Euroopa suurim Koversada nudistide kuurort. Igal aastal sõidab siia kokku tuhandeid puhkajaid tervest maailmast.
1972. aastal toimus siin maailma nudistide kongress. See paik on tänapäevani nudistide meelispaik.

 

Tähtsad telefonid:

92 – Politsei

94 – Kiirabi

93 – Tuletõrje

987 – Maanteeabi

112 – Päästeteenistus

901 – Rahvusvaheline info

KÕIK REISITEENUSED

KÕIK REISITEENUSEDÜHEST KOHAST

HINNAGARANTII

HINNAGARANTIIPARIMAD PAKKUMISED

KIIRUS

KIIRUSKIIRED VASTUSED

TEADLIK VALIK

TEADLIK VALIKPROFID ABIKS

USALDUSVÄÄRSUS

USALDUSVÄÄRSUSTAGATIS 200 000€