KREEKA

Rahvaarv: 11 306 183 inimest

 

Pindala: 131 957 000 km²

 

Pealinn: Ateena

 

Geograafia: Kreeka asub Euroopa lõunaosas Vahemere ääres. Piirneb põhjast Bulgaaria, Albaania ja Makedooniaga. Egeuse meri eraldab Kreekat Türgist. Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit.  Halduslikult jaguneb Kreeka piirkondadeks ja need omakorda maakondadeks (nómos). Maakonna staatuses on ka Áthose mungavabariik.

 

Riigikord:  Kreeka on vabariik. Kreeka parlamendi kreekakeelne nimi on Vouli ton Ellinon.

 

Keel: Ametlikuks keeleks on kreeka keel. Kreeka keel on üks indoeuroopa keelkonna keeli, eraldiseisvana (nagu ka albaania ja armeenia keel) ei kuulu kreeka keel ühtegi keelerühma. Suvituspiirkondades ja suuremates linnades oskavad teenindajad inglise või prantsuse keelt. Ateenas ka vene keelt. Väiksemates paikades ja maapiirkondades tuleb kreeka- või kehakeelega hakkama saada. Kreeklaste sõbralikkus ja suhtlemisvalmidus aitavad alati hakkama saada.

 

Usk: 98 % rahvastikust on õigeusklikud. Ülejäänud on katoliiklased ja moslemid.

 

Köök: Nagu enamikus Lõuna-Euroopa maades, on ka Kreeka hommikusöök tagasihoidlik. See koosneb kohvist, teest, leivast, võist, džemmist või meest ning vahel ka pirukatest. Ent õhtusöök on rikkalik. Kreeka söögikohtadest leiab tüüpilisi rahvusroogi, nagu stiffado – guljašš sibulaga, arni psito – grillitud lambaliha, pastitsio – pastatoidud jpt.

Loutraki

Loutraki

Kuurortlinn Loutraki asub Korintose lahe ääres, 80 km kaugusel Ateenast.
Lisaks silmailule, mida pakub ümbritsev loodus, annab Loutraki võimaluse kohtuda eheda Kreekaga – linnake on üks populaarseimaid puhkekohti ka kreeklaste endi seas.

Samuti on linn on läbi aegade olnud tähtsaks peatuskohaks Peloponnesose poolsaare ja Kreeka mandriosa vahel. Rändajaid meelitas ligi kaunis loodus, tervendav mineraalvesi, viljakas pinnas ja soodne kliima.

Loutraki on saanud oma nime Gerani mägede jalamil asuvate mineraalveeallikate järgi. Umbes 3000 aastat tagasi asus samas paigas Therma linn, mis hiljem, 1860.a. nimetati ümber Loutrakiks.
Linn on läbi aegade olnud tähtsaks peatuskohaks Peloponnesose poolsaare ja Kreeka mandriosa vahel. Rändajaid meelitas ligi kaunis loodus, tervendav mineraalvesi, viljakas pinnas ja soodne kliima.

Loutraki pakub lisaks traditsioonilisele rannapuhkusele suurepärase võimaluse tutvuda Lõuna –Kreeka rikkaliku antiikkultuuri pärandiga – Ateena akropol, Mükeene, Epidauros, Olümpia ja Delfi asuvad vaid mõne tunni bussisõidu kaugusel. Linnakese lähiümbruses leidub samuti mitmeid huvipakkuvaid kohti – kaunis Vouliagmeni ehk Sinine järv, Ossios Potapiose nunnaklooster, mis asub maalilisel mäekünkal, jumalanna Hera templi varemed, ajalooline Korintos ja palju muud.

Rannad:
Linna keskuses asub osaliselt kivine rand, kus on võimalik suveperioodil laenutada ka lamamistoole ja päikesevarje. Paralleelselt rannaribaga kulgeb promenaad, mille ääres on palju erinevaid baare, mugavaid kohvikuid ja söögikohti.
Loutrakist u 19 km väljas laiub kaunis soolase veega Vouliagmeni e Sinine järv. Siit leiab kauni liivaranna ning mitmeid kohvikuid ja taverne. Kõige mugavam on järve äärde sõita rendiauto või taksoga.
Korintose linnas ja Isthmia piirkonnas asuvad oma väikesed rannad ja pisut kaugemale rännates leiate võluvad Kiato, Kamari ja Loutro Elenise rannasopid

Restoranid, baarid, kohvikud:
Rannapromenaadil ja Loutraki keskuses on palju hea hinnatasemega tavernaid, rahvusvahelise köögiga restorane, pitseeriaid ja mereandide restorane.
Bako´s Pizza – 25b Lekka, itaalia köök, soodsa hinnaga pizza nii kohapeal kui kaasa ostmiseks
Ikthioessa – Poseidonos 78, kalarestoran
Yannis – sadamas, hea valik erinevaid mereande
Kebab I Jevsi – linnaväljakul asuv grill-restoran
Maistrali – populaarne tavern Korintose suunas, rannapromenaadil
Paolo Nicos – rannatänaval , mitmekesine roogade valik
Õhtuid võib veeta linnakese pubides ja muusikabaarides.

Ööelu:
Ööelu on hooajavälisel kuurordis ajal vaiksem, mõned muusikaklubid-diskod võivad olla suletud või töötavad vaid nädalalõppudel. Populaarseimad baarid on: Cafe Coral, Jimmy´s, Paul´s ja Sax.
Diskod on avatud kuni kella neljani hommikul, armastatuimad lõbustuskohad nii kohalike, kui ka külaliste hulgas on nt.  linnast veidi väljas asuv Fourteen ja rannapromenaadil Cocoon.
Bouzoukipaik Primavista asub peateel u 1,5 km keskusest Korintose poole, tavaliselt on avatud ainult nädalalõppudel ja sinna on soovitav minna alles peale keskööd.
Kasiino asub Korintose kanalini viiva tee ääres, sissepääsutasu u 10-15 eurot. Sissepääs lubatud alates 23. eluaastast.
Kasiinosse minnes tuleks vastavalt riietuda (lühikestes pükstes ja spordiriietes sinna ei lubata) ning kindlasti võtta kaasa isikut tõendav dokument. Club Hotel Casino-s leiate ka mitmeid heatasemelisi restorane ja baare.

Harrastused: 
Spordisaal GymPhys asub Lekka ja Ipsilandou tänava nurgal.
Sukeldumine ja snorkeldamine – Dive Centre Yellow Submarine,
Tennist on võimalik mängida hotelli Club Poseidon Resort väljakutel, hotell asub u 3 km Loutraki keskusest väljas.
Veespordiga saab tegeleda Sea Sports Center keskuses

Vahemaad Loutrakist:
Ateena – 80 km
Korintos – 10 km
Patras – 130 km
Pireus – 70 km

Kreeta

Kreeta

Kreeta saar asub Egeuse mere lõunaosas kolme maailmajao – Euroopa, Aasia ja Aafrika – kaubateede ristumiskohas. Saare suurus on 8336 km², pikkus 260 km, rannajoone pikkus on 1046 km. Kreeta on mitte üksnes kõige lõunapoolsem Kreeka saar, vaid ka Euroopa kõige lõunapoolsem punkt. Kreeta on Kreeka suurim saar ning Sitsiilia, Sardiinia, Korsika ja Küprose järel Vahemere suuruselt viies saar. Saare põhjarannikul asub Kreeta pealinn Iraklion, mis jagab saare jutkui kaheks: ida- ja lääneosaks. Erinevalt Kreeka mandriosast ei ole Kreetal suuri linnu – suurem osa saare elanikest elab väikelinnades ja enam kui 1400 külas.

Kreetaga on seotud paljud Vana-Kreeka müüdid ja legendid, Kreeta on kõigi jumalate isa – Zeusi – sünnimaa. Siin lõi Kreeta kuningas Minos oma vägeva impeeriumi. Kreetal elas ja tegi oma meistritöid kuulus Daidalos, kes ehitas Minose käsul labürindi, kus vapper Theseus surmas Minotaurose. Mõned uurijad on Kreetat pidanud Atlantise jäänukiks, kuna vanakreeka filosoof Platoni kirjeldatud Atlantise elanike välimus langeb kokku Kreeta esimeste elanike väljanägemisega – nad olid pikka kasvu, laia näo, heledate juuste ja siniste silmadega.

Kreeta on suurepärane koht puhkamiseks – enam kui 300 päeva aastas on siin päikselised. Kreeka suurimal saarel on pakkuda niivõrd palju, et ühest puhkuseajast ei jätku, et külastada kõiki huvitavaid kohti. Kreeta on kuulus Lassithi platoo, mille koobastes arvatakse Zeus sündinud olevat, samuti vapustavalt kaunite mäemassiivide, oliivipuusalude, Knossose suurejooneliste paleede ja sellest pärinevate (hetkel muuseumis säilitatavate) väärisesemete ning kloostrite ja kirikute poolest. Külastajate südant liigutab väikeste külade eksootiline õhkkond, mille loovad väliselt rahulikud, ent sisemiselt temperamentsed kreetalased.

Geograafiline asend : Kreeka asub Euroopa lõunaosas Vahemere ääres. Piirneb põhjast Bulgaaria, Albaania ja Makedooniaga. Egeuse meri eraldab Kreekat Türgist. Kreeta on Kreeka suurim saar ja Vahemere saarte hulgas 5. kohal.

Pindala : 8 366 km, pikkus – 260 km, laius – 60 km.

Ranniku pikkus : 1046 km.

Kliima : Saare vahemereliselt pehmet kliimat iseloomustavad kuivad kuumad suved ja niisked talved. Südasuvel võib õhutemperatuur saarel tõusta isegi üle 40 °C ning merevesi ulatub suvel 26- 27 kraadini. Suvist kuumust leevendavad värskendavad meretuuled. Lääne-Kreetat ja Hania piirkonda loetakse sealse püsiva ilma tõttu Kreeta parimate suvituspiirkondade hulka.

Pealinn : Iraklion. Suurimad linnad Iraklioni järgi on Hania, Rethymnon ja Agios Nikolaos.

Rahvaarv : umbes 650 000 elanikku.

Keel : Kreeka, turismipiirkondades saab hästi hakkama ka saksa, inglise ja prantsuse keelega.

Usk : Kreeka õigeusk (98% rahvastikust).

Raha : Euro ( al. 2002 a.)

Elektrivool: 220 V, 50 Hz.

Tollieeskirjad : Kreekasse reisimisel kehtivad Euroopa Liidu sees reisimise tollieeskirjad. Kreekasse võib kaasa võtta:

tubakatooteid: 800 sigaretti, 400 sigarillot, 200 sigarit, 1 kg suitsetamistubakat ja 1 kg närimistubakat;

alkoholi: kuni 90 liitrit veini, mille hulgas võib olla kuni 60 liitrit vahuveini, kuni 110 liitrit õlut, kuni 10 liitrit kangeid alkohoolseid jooke (alkoholisisaldus üle 22%), 20 liitrit muid eelnevalt nimetamata alkohoolseid jooke (alkoholisisaldusega alla 22%).

Puhkepäevad : Linnas kauplused on avatud 9 – 14:00 ja 18:00 – 21:00, pühapäev on puhkepäev, aga esmaspäeval, kolmapäeval ja laupäeval töötavad kauplused kuni kell 14:00. Muuseumid on esmaspäeval suletud.

Rannad : Kreeta lääneosa põhjarannikut iseloomustavad pikad liivarannad, mida kohati palistavad merre ulatuvad kivinukid. Liiv on tume, kohati kiviklibune (soovitav kaasa võtta kummijalatsid). Meri läheb sügavaks piisavalt kiiresti, aga mitte liiga järsku. Paljudes randades on võimalus snorgeldamiseks. Kõrghooajal on oht, et suuremates turismikeskustes on rannad ülerahvastatud.

Halkidiki

Halkidiki

Halkidikit iseloomustavad sügav sina ja briljantne rohelus, lõputud liivarannad ja merega käsikäes seisvad männid, õhus hõljuv vaiguaroom ning mere soolane lõhn. Poolsaarel kaitstakse valvsalt liivaseid metsi, kus nii mõnegi puu iga küündib 2000 ja enamagi aastani.

Halkidiki asub Egeuse mere ääres ja kuulub Kreeka suurimale haldusüksusele Makedooniale. See poolsaar on üks kaunimatest ja ökoloogiliselt puhtamatest paikadest Kreekas. 2005. aastal said 34 Halkidiki poolsaare suplusranda vee puhtuse, puhkajate turvalisuse ja suplusranna infrastruktuuri väljaarendamise eest sinise lipu sertifikaadi.

Üks suuremaid turismikeskusi Halkidiki meelitab oma uhkete hotellide, lõputute suplusrandade ja Egeuse mere puhta veega külastajaid tervest maailmast. Puhkajaid ootab poolsaarel ees lopsakas taimestik ja selge taevas päikese käes sillerdava mere kohal. Halkidiki kuurortidest väljapoole jäävad traditsioonilised Kreeka külad oma ajaloo ja nüüdisaegse võluga.

Halkidikil reisides peab kahtlemata nägema Petralona koobast, Olynthose arheoloogiakaitseala ja püha Athose õigeusukloostrit.

Halkidiki poolsaart nimetatakse Poseidoni kolmhargiks – maakaardilgi näib see kui kolme sõrmega käelaba. Antiiklegendi järgi ajanud gigandid Sithon ja Athon oma tüliga imekauni merineitsi armastuse pärast Poseidoni niivõrd marru, et merejumal heitis oma kolmhargi Halkidiki pihta ja jagas poolsaare nõndamoodi kolmeks osaks. Poolsaare kolm haru said hiljem nimed Kassandra, Sithonia ja Athos.

Poolasaar Kassandra
Kõige populaarsem külastuspaik kolmest Halkidiki harust on Kassandra poolsaar, mida kutsutakse paradiisiaiaks. Mändide rohelusse uppuv ja Egeuse mere selge veega ümbritsetud poolsaar meelitab siia igal aastal puhkama tuhandeid turiste. Kassandra poolsaarel on 500 km ulatuses liivarandu. Just siia on rajatud suurem osa terve poolsaare hotellidest. Pisikeste ja õdusate lahesoppide ümber on end siin sisse seadnud suur hulk hotelle, mille elanikud saavad hommikust õhtuni jämeda liivaga randadel peesitada, antiiksete linnade varemeid uurida ning sajanditetaguse hõngu säilitanud külakestes jalutada, vahepeal kreeka jumalate templite juures peatudes. Samal ajal on puhkajatel võimalus osa saada tänapäevasest meelelahutusest.

Kassandra kuurortid
Hanioti kuurort
Väike elurõõmus ja sümpaatne kuurort Kassandra poolsaarel. Peene kruusaga kaetud rannal on mõnus puhata ja päevitada. Linnakeses on küllaldaselt võimalusi hästi süüa ja meelt lahutada, pea igal sammul leiab suurepäraseid suveniirilette. Soojadel õhtutel on meeldiv jalutada ja istuda vaikses tavernis vabas õhus. Ka hotelle leidub siin igale maitsele.

Kalithea kuurort
Rahvarikas ja rõõmus väikelinn Kassandra poolsaarel. Kesklinnas asuvad pangad, kauplused, pisipoed ja isegi väikesed juur- ja puuviljaturud. Rannatsoonis on hulgaliselt baare, taverne ja kohvikuid. Linnast pool kilomeetrit lõunas on vabaõhudiskoteek. Veespordihuvilistele on olemas sukeldumiskeskus ja muud veelõbud. Mere kaldal asub iidne Amon-Zeusi tempel.

Elani kuurort
Elani on Kassandra poolsaare keskosas asuv tüüpiline hotellide rajoon. Männimetsa rüpes asuvad heakorrastatud hotellid, kus on lõbutsemiseks rikkalikult võimalusi. Lähim, Sivori külake, asub nelja kilomeetri kaugusel, aga tõelisesse melusse sukeldumiseks tuleb istuda bussi või jalgrattale, kuna Kassandra linnake oma pankade, poekeste ja tänavakohvikutega asub Elani kuurordist kaheksa kilomeetri kaugusel.

Afithose kuurort
See on Kassandra poolsaare kõrgel maalilisel künkal asuv väikelinn. Afithose vanade hoonete arhitektuur ja tänavad on säilitanud iidse kreeka vaimu, mis teeb siinse elu eriti huvitavaks. Rand on kaetud peene kruusaga. Õhtuseid puhkajaid meelitavad arvukad kohvikud, baarid ja tavernid, kus pakutakse laias valikus tervisliku kreeka köögi hõrgutisi.

Sani kuurort
Kassandra poolsaarel asuv tilluke kuurortlinnake, kus puhkajate mugavuse ja vaba aja veetmise eest kannab hoolt hotellikett Sani Beach Holiday Resorts.

Nea Potidea/Nea Moudania kuurort
Linnake asub kohe Kassandra poolsaare alguses, poolsaare ja mandri piiril.Selle koha ehteks on umbes VI. sajandist pärit iidne linnamüür ja meresadama kõrval lahes paistvad kindluse varemed. Tavernid ja restoranid peibutavad gurmaane rikkaliku kreeka toitude valikuga.Nea Moudania asub suurepäraste hotellide ja rikkaliku lõbustustevalikuga vaikse ja sõbraliku koha Nea Potidea lähedal.

Pefkohori kuurort
Linnake asub Kassandra poolsaare lõunaosas. Mäed, männimetsad ja soe meri loovad meelelahutuseks rikkalikud võimalused.

Sithonia poolsaar
Halkidiki poolsaare keskosa, mis on peamiselt kuulus oma erakordse ilu poolest. Sithonias on võimalik jalutada mööda vapustavalt ilusate lahtede suurepäraseid liivarandu, vaateväljas erakordsed loodusvaated ja maalilised külakesed. Vaatamata sellele, et piirkond on suutnud säilitada palju oma traditsioonilisest väljanägemisest, pakub kuurort ka hulgaliselt meelelahutusi. Just siin piirkonnas on väga mugav villat rentida ja lastega puhata.

Sithonia kuurordid
Psakoudia kuurort
Kuurort asub Sithonia poolsaare ja mandri piiril. Linnakese keskuses on hulgaliselt kauplusi ja kohvikuid, diskoteeke ja muid lõbustuskohti. Rannalt leiab laias valikus võimalusi veespordiga tegelemiseks. Püha Athose mägi on siit kõigest tunniajalise sõidu kaugusel.

Metamorfosise kuurort
Vaikne ja rahulik puhkekoht männisalus. Metamorfosis on Sithonia poolsaare tipus asuv kalurilinnake hästi arenenud infrastruktuuri, hulgaliste poodide, kohvikute ja tavernidega. On ka diskoteek ja aktiivse puhkuse harrastajatele veespordikeskus. Metamorfosiselt on püha Athose mäeni kõigest tund sõitu.

Neos Marmaras kuurort
See on üks populaarsemaid puhkekohti Sithonias. Neos Marmaras asub Sithonia poolsaare lääneosas, Nikiti ja Toroni külade vahel. Salonikini on umbes 110 km, Saloniki lennuväljani 100 km. Külas elab umbes 2500 inimest. Neos Marmaras on kuulus oma pikkade ja puhaste randade, moodsate baaride ja klubide poolest. Õhtuti võib nautida päikeseloojangu ilu ühes paljudest tavernidest. Neos Marmarase keskuses on palju taverne, baare, turistidele mõeldud poode ja restorane.

Nikiti kuurort
Nikiti on üks Sithonia dünaamilisemaid külakesi, kus elab umbes 2100 inimest. Turiste võluvad siin suurepärased liivarannad ja traditsioonilised kivimajad. Nikiti on üks Halkidiki vanima asustusega kohti.

Paralia Katerini (Olümpose Riviera)
Paralia Katerini on Katerini linnakesest 10 km kaugusel Egeuse mere kaldal asuv elav kuurort pika liivaranna, mugavate hotellide, kaupluste ja paljude rikkalikus valikus kreeka roogi pakkuvate tavernidega. Päeval võib nautida rannas rikkalikus valikus veemõnusid, õhtuid aga veeta elurõõmsates diskoteekides ja baarides. Lähedal, vaid 30 km kaugusel, kerkib taevasse suursugune Olümpose mägi, mis on väga hea võimalus uidata mägiradadel või ronida mäe tippu(2917,9m). Mäe jalamil asub antiikajal püha linnake Dion, mille varemetes on tänaseni säilinud jälgi erinevate ajastute arhitektuurist. 200 km kaugusel kõrgetel mäeharjadel on end sisse seadnud vapustavad keskaegsed Meteora kloostrid.
See on Olümpose Riviera, jumalate maa, millest laulis Homeros ja kirjutas Herodotos. Muusade ja kangelaste maa, mis võttis enda alla Lääne-Makedoonia kaguosa. See on Salonikist lõunasse suunduv Egeuse mere rannik, kus on esmaklassilised liivarannad, kristallpuhas merevesi ja jumalik aura, mis legendidega pärjatud Olümposelt alla langeb ja kust hingematvad vaated ümbruskonnale avanevad. Siin sulanduvad kokku smaragdroheline meri ja õitsvate oliivipuude õite lõhn. Mäe jalamil asub kunagi Athirosena tuntud Katerini linnake. Sealsed kristlased mitte ainult, et ei muutnud Püha Katarina auks linna nime, vaid pöörasid ka kohalikud paganausulised ristiusku. Väikese Katerini areng muutus nii kiireks, et see hakkas varsti ümbruskonnas domineerima. Praegu on see Olümpose Riviera pealinn. Siin on loodud turistide jaoks täiuslik infrastruktuur ja palju rikkalikus valikus rahvusköögi roogi ja jooke pakkuvaid taverne. Kohalik muusika ja tantsud avavad turistidele oma parimal moel kreeklaste iseloomu, tavad ja kombed.

Rhodos

Rhodos

Oma nime võlgneb saar imeilusale nümfile Rhodosele, Aphrodite ja Poseidoni tütrele, kellest hiljem sai päikesejumal Heliose armastatu. Kahtlemata armastavad Rhodost nii jumalad kui ka inimesed, sest seda saart on võimatu mitte armastada. Siin on vapustav loodus, müütidest ja legendidest pungil sajanditepikkune ajalugu, suurepärane kliima ja väga hästi välja arendatud turismitööstus, mis võimaldab siin aastaringi puhata.
Saarel on loodud kõik tingimused ka kõige nõudlikuma maitsega külastaja soovide rahuldamiseks. Siin on kõik tingimused nii aktiivseks ööeluks kui ka vaikseks rahulikuks puhkuseks. Siin leidub luksushotelle ja lõbustusasutusi igale maitsele, samas ka vaikseid, inimtühje nurgakesi omaette olemiseks rahuliku puhkuse hindajatele. Üheks kuurordi paljudest maiuspaladest on valikuvõimalus kahe mere vahel – kas sisuliselt kogu aeg rahutu Egeuse meri oma kitsaste kiviklibuste supelrandadega väikeste armsate abajate ääres või siis alati rahulik, silmapiirini ulatuvate laiade liivarandadega Vahemeri. Rhodos on kuulus ka oma purjelauatamiseks ideaalsete tingimuste poolest, saart peetakse üheks viiest parimast purjelauakeskusest maailmas. Tänu oma ilusale loodusele ja suurele hulgale vaatamisväärsustele, mille hulka kuulub ka üks seitsmest maailmest, Rhodose koloss, on kuurort kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Pealinn
Rhodos, elanikke 50 000

Rahvaarv
100 000

Pindala
1400 r/km. Rhodos kuulub Dodekaneeside saarterühma Egeuse mere kaguosas. Pindalalt on Rhodos saarerühma suurim ja Kreeka suuruselt neljas saar.

Maksimaaalne pikkus
78 km

Maksimaalne laius
38 km

Kõrgeim mäetipp
Atavyros 1215 m

Usk
Kreeka õigeusk

Keel
Kreeka

Ajavahe
Kreekas on sama aeg kui Eestis.

Vahemaad Rhodose linnast:
Lennuväli – 15 km
Faliraki – 14 km
Lindos – 52 m
Pefkos – 56 km

Autorent
Rendiauto pakub parimaid võimalusi saarega omapäi tutvumiseks. Autorendifirmasid on palju, kuid kõrghooajal juulis-augustis on soovitav auto ette tellida. Juht peab olema vähemalt 21-aastane ja omanud juhiluba vähemalt 1 aasta. Suuremate autode ja mikrobusside puhul on miinimumvanus 23.

Harrastused
Lisaks hotellides pakutavatele sportimisvõimalustele, nagu basseinid, jõusaalid, tenniseväljakud, squash, minigolf, on Idarannikul Afandous rahvusvaheliste reeglite kohaselt rajatud 18-auguline golfirada. Falirakist jääb see 4 km kaugusele. Saarel on ka ratsabaas.
Loomulikult pakuvad suuremad rannad nii Rhodosel kui Falirakis hulgaliselt sportlikke veelõbustusi nagu skuutri-, banaani- ja langevarjusõit, vesijalgrattad, prurjelauasõit.
Falirakis asuvad suur veepark ja lõbustuspark.
Populaarsed on sukeldumisretked saare üllatavalt läbipaistva ja puhta veega lahesoppidesse. Paadid väljuvad Mandraki sadamast Rhodose linnas.

Ilmastik
Kliima on Vahemereline – pehmed talved ning kuumad, kuivad suved. Suvine kuumus on kergelt talutav, sest õhk on kuiv ja saare põhjaosas puhuvad pidevalt värskendavad meretuuled. Öised temperatuurid augustis-septembris jäävad mõnusalt 21-24 kraadi piiresse.

keskmine õhutemperatuur
august september oktoober
30 26 23
keskmine merevee temperatuur
25 25 23

Internetilingid
www.rhodesguide.com/
www.travel-rhodes.com/
www.rodos.com
www.rhodesinfo.com
www.rodosnet.gr

Rannad
Rhodosel on palju randu tähistatud sinise lipuga, mis annab tunnistust nende puhtusest. Saare läänekallas on reeglina üsna tuuline, kuid idakallas on tunduvalt vaiksem. Lääneosa rannad (Ixia, Ialyssos) on kiviklibused ja tuulised, seetõttu ei ole seal suvel liiga palav, kuid merepõhi on ebamugavalt kivine. Rand on kivi-liiva segune. Ka Rhodose linnas on mitu päevitamiseks ja ujumiseks sobivat randa, enamasti liiva-kivi segused. Tasub arvestada, et linna lääneküljel olev rand on samuti pidevalt tuuline. Kes otsib rahulikuma lainega randa, leiab selle saare tipus olevast Akvaariumist edasi minnes u hotelli Mediterranea juures (see on juba saare idakülg), kus meri on alati rahulikum.
Head liivarannad on idarannikul Falirakis ja Lindosel, kus tavaliselt ei puhu tugev tuul ning õhutemperatuur on mõni kraad kõrgem kui läänerannikul. Faliraki laugjad rannad sobivad ideaalselt lastele. Suhteliselt vähemrahvastatud suurepärased liivarannad asuvad idarannikul Kalitheas ja Tsambikas (Faliraki lähedal).
Sissepääs randadesse on tasuta, kuid lamamistoolid maksavad sõltuvalt rannast 3-4 €.

Restoranid, baarid, kohvikud
Söögi- ja joogikohtade valik on lai. Esindatud on suurem osa erinevaid kööke kuni kohaliku hamburgerirestoranini. Tänavakohvikus (reeglina keskmise hinnatasemega) maksab õlu 2-2.50 €, tassi kohvi hind alates 2 €, 1 l majaveini al 6.40 €. Lihatoidud algavad 5 €, kalatoidud al. 8 €, kreeka salat ja eelroad al. 3 €, pizza al 4.50 € ja omlett al. 3 €. Loomulikult on võimalik leida väga erineva hinnatasemega söögikohti ning hinnatase sõltub nii asutuse nimest (kohvik, tavern, restoran) kui ka asukohast. Rhodose linna võrratu sadamavaatega ning vanalinna peaväljaku söögi-joogipaigad on tunduvalt kallima tasemega. Kalatoidud on suhteliselt kallid ja nende hinda arvestatakse kilo järgi. Suvisel ajal on kalavalik aga väga mitmekesine ja värsked mereannid kogu aeg saadaval.

Transport
Rhodose bussivõrk katab enam-vähem kogu saare. Teenust pakuvad R.O.D.A. ja K.T.E.L., mis ühendavad Rhodose linna väiksemate küladega sisemaal ning lääne- ja idarannikul. Bussid on käigus 07.00-23.00.

Korfu

Korfu

Korfu, ehk kreeka keeles Kerkira, on kõige põhjapoolsem Kreeka saar Joonia meres. Saare kordumatu maastiku moodustavad mäed ja tasandikud, üksildased lahed ja pikad supelrannad, kaasaegse ja iidse arhitektuuri mälestusmärgid. Korfut peetakse kõige rohelisemaks ja ilusamaks saareks, see on tänapäeval üks populaarsemaid Euroopa kuurorte, mis pakub professionaalset teenindust alates euroopalike eliitklubide tasemest kuni tagasihoidliku perepuhkuseni. Loodus on Korfu saarel luksuslik, siin on metsikud küpressi, akaatsia ja plaatanisalud. Soe meri, pehme kliima ja suurepärased supelrannad on teinud sellest paradiislikust nurgakesest paljude eurooplaste meelispuhkepaiga. Traditsioonilised pühad ja karnevalid, kuulsate artistide esinemised, kontserdid, showd, diskoteegid, baarid, tavernid, klubid, kasiinod, veepark, spordivõistlused, hulgaliselt meelelahutusi merel ja laevareisid on kõik puhkajate käsutuses. Erinevates värvitoonides päikeses sillerdav meri, kuldsed liivarannad, mõnusad abajad ja lahed, maalilised kalurikülad, külalislahke rahvas – kõik see kokku annab puhkusele Korfus erilise värvingu.

Asukoht
Korfu saar (saare kreekakeelne nimi on Kerkyra) asub Ioonia meres Kreeka maismaast loode suunas ja kuulub Ioonia saarterühma. Ida poolt on saare lähim naaber Albaania. Kreeka saartest asub Korfu kõige lähemal Itaaliale.

Pealinn
Korfu, ~40 000 elanikku, asub saare idarannikul.

Pindala
592 km2

Rahvaarv
120 000 in.

Kõrgeim mägi
Pantokrator, 914 m, asub saare põhjaosas

Rannajoone pikkus
216 km

Maksimaalne pikkus
58 km

Maksimaalne laius
27 km

Usk
Kreeka õigeusk

Keel
Kreeka; kuurortides räägitakse ka inglise, saksa jm keeli

Ajavahe
Kreekas ja Eestis on sama aeg

Raha
Käibel on euro. 1 EUR = 15,65 EEK

Internetilingid:
www.allcorfu.com
www.greeka.com/ionian/index.htm
www.travelinfo.gr/corfu/index.htm
www.justcorfu.co.uk

Harrastused
Väga populaarsed on kõik veega seotud lõbustused ja harrastused, näiteks: laeva- ja paadisõidud, purjetamine, sukeldumine, ujumine. Randades pakutaks langevarju- ja banaanisõitu, veesuusatamist jms. Suuremates hotellides on tenniseväljakud. Lisaks on Korfu linnas ka tenniseklubi. Dassias on ratsutamisvõimalused. Pantokratori piirkonnas korraldatakse jalgsimatku. Ermoneses on heal tasemel golfiväljak. Corful on suur veepark: www.aqualand-corfu.com

Vahemaad Korfu linnast:
Gouvia 8 km
Dassia 11 km
Ipsos 13 km
Barbati 20 km
Perama 4 km
Benitses 8 km
Moraitika 17 km
Messonghi 20 km

Ilm
Valitseb meeldiv Vahemereline kliima. Talved on pehmed ja niisked, suved kuumad ja kuivad. Suvel puhuvad pidevalt värskendavad meretuuled ning palavus ei tee liiga.

Kuurordid ja rannad
Barbati – siinne rand on pikk ja valge kiviklibune. Pakutakse erinevaid veespordivõimalusi, saadaval on päikesevarjud ja kummipaadid. Tegu on sinise lipu rannaga (vastab puhta ja hoolitsetud ranna standarditele). Kuurort on sobilik nii perekonnale kui ka neile inimestele, kes tahavad kombineerida oma puhkust nii rahu ja vaikuse kui ka soovi korral elavama atmosfääriga. Siin on mõned tavernid, supermarket ja suveniiripoed. Albaania rannik on lähedal, selge ilmaga on see nähtav. Rannas asub St Nikolase kirik.

Benitses – rannikuala on väga arenenud turismipiirkond. Hotellid, tavernid, restoranid ja ööklubid. Tihe taimestik ja kaunid rannad (sinise lipu rannad, s.t. vastavad puhta ja hoolitsetud ranna standarditele) on sellele rajoonile omased. Rannad on siin enamasti karedad kiviklibused ja vaid veidi pehmet liiva on merepiiril, ujumiseks on spetsiaalsed platvormid ja muulid. Laias valikus veespordivõimalusi, rentida saab ka mootorpaate. Tänapäevalgi on Benitseses võimalik näha rooma saunade varemeid, kus on kaunis mosaiikpõrand osaliselt säilinud.

Dassia – vaatamata kiviklibusele rannale on Dassiast viimaste aastate jooksul saanud üks kosmopoliitsemaid ja populaarsemaid puhkekohti turistide seas. Einestamiseks on palju erinevaid taverne, snäkk-baare, pizzarestorane ja muid suhteliselt soodsaid söögikohti. Rohkelt erinevaid veesportimisvõimalusi. Hotelle on igale maitsele alates apartementidest kuni tipptaseme hotellideni välja. Pikk, kuid kitsas kiviklibune rand (sinise lipu rand, s.t. vastab puhta ja hoolitsetud ranna standarditele) ühtib sujuvalt poolkaarekujulise lahega. Ujumisplatvormid.

Gouvia – Gouvia kuurort ulatub merest kuni rannikuteeni ning on laienenud kuni naabrusesoleva Kontokalini välja. Siin on kaunid rannad ja puhas merevesi (sinise lipu rand, s.t. vastav hoolitsetud ja puhta ranna standarditele). Kuurortis on hästiarenenud turismi infrastruktuur. Võimalus näha Veneetsia mereväebaasi (aastast 1778) varemeid. Gouvia pakub aktiivset ööelu, samas ka looduslikult kauneid paiku, kus saab rahu ja privaatsust nautida. Rannad on kitsad ja liiva-kiviklibusegused. Siin pakutaks laias valikus veespordivõimalusi ja paadireise. Gouvias leiab turist rohkelt baare, restorane ja kreeka taverne.

Ipsos – turistide poolt vägagi armastatud kuurort. Avara ja ilusa rannaga (sinise lipu rand, s.t. vastav puhta ja hoolitsetud ranna standarditele), kus pakutakse kõikvõimalikke veespordivõimalusi. Taamal olev Pantokratori mägi, mille nõlvad on kaetud lopsakate oliivisaludega, lisab puhkekohale veelgi enam sarmi. Siinne rand on pikk, kitsas, kiviklibune ja ühendatud imetillukese sadamaga. Lai valik kiirtoitlustuskohti, kohalikke taverne ja pubisid.

Kassiopi – populaarne kuurort, kus on restoranid, tavernid, oma väljak ja sadam. Paljud linna kitsad tänavad viivadki just randa. Kiviklibused rannad, mis on ujumiseks turvalised, piiravad sadamat mõlemalt poolt. Kuurort on rajatud antiikse asula kohale, mis Rooma perioodil õitses, just tänu oma geograafilise ja meretee strateegiliselt suurepärase asukoha tõttu. Muistsel ajal oli siin Zeusi pühamu. 14. sajandist pärineva lossi varemeid on võimalik mäel praegugi veel märgata. Söögikohti on siin igale maitsele ja rahakotile alates kohalikest tavernidest kuni uhkete restoranideni välja.

Kontokali – Korfu linnast 4 km kaugusel asuv kaunis kuurort, mis on populaarne ka oma jahisadama tõttu. Siin on lai valik restorane, taverne ja ka mõningaid baare. Selles kuurortis on rannad liiva-kiviklibusegused ja kuna siinne vesi on madal, siis sobilik ka lastele ujumiseks. Lisaks randadele on siin ka avalikke ujumisbasseine, mille kasutamine on tasuta. Kohalike restoranide tase on üldjuhul kõrge ning need pakuvad enamjaolt kala-ja mereande.

Messonghi – puhkekeskus, mis on Korfu linnast 22 km kaugusel. See on saare üks vanimaist kuurortitest. Pakub suurepärast lõõgastust ja kui Teil tekib soov aktiivse meelelahutuse järele, siis seda pakub naabrusesolev Moraitika kuurort. Rikkalik valik restorane, super-ja minimarketeid, pagariärisid ja baare. Kõik eelmainitu on vaid jalutuskäigu kaugusel, kuid samas piisavalt kaugel, et uni öösel häiritud ei saaks. Rand on pikk ja segu liivast ning kiviklibust. Pakub veespordivõimalusi.

Moraitika – mereäärne kuurort, mis paikneb Mesoggi jõe suudmes. Siin on 3. sajandist e.Kr. pärinev tilluke tempel, mis viitab paiga asustusele juba neoliitikumi perioodil. Rand on pikk ja liiva-kiviklibusegune. Pakub veespordivõimalusi. Laias valikus taverne ja kiirtoidukohti.

Paleokastritsa – tõenäoliselt kauneim koht tervel saarel, sest siin on vaated lausa hingematvalt kaunid ja seda ükskõik kuhu pilku pöörates. Siin on kokku neli lahte ja nendevaheline transport toimub takso-paatide abil. Jalutades mööda käänulist teed küla suunas on võimalik oma teel kohata laias valikus kaupluseid ning taverne. Vaatamata sellele, et diskoteekide valik on siin piiratud, siis folklooriõhtuid korraldavad pea kõik tavernid. Siinne Neitsi Maarja klooster rajati 1225.a., aga ehitis, mida tänapäeval näha on võimalik pärineb 18.-19. sajandist. Võimalus külastada muuseumit, kus on nii Bütsantsiaja kui ka post-Bütsantsiaja ikoone. Lahes olev pisike Kolovri saar on legendi kohaselt tegelikult piraadilaev, mille neitsi Maarja kiviks muutis, et kaitsta kloostrit ja kohalikke elanikke. Rand on peamiselt kiviklibune. Üliselge sinakas-rohekas merevesi on tavaliselt külm maa-aluste puhtavee voolude tõttu. Siinne merevesi on sügav ja väikelastele veemõnude nautimiseks raskendatud.

Perema – kuurort, mis asub Korfu linnast 5 km kaugusel lõuna suunas. Lennujaamale lähedalolev puhkekoht, mis on turistide hulgas populaarne. Tegu ei ole väga elava ja kiireloomulise kuurortiga. Mõned minimarketid ja restoranid, kus põnevamaks ööeluks tasuks siiski pealinna minna. Rannad on kiviklibused ja just siin avastas tuntud kirjanik Gerald Durrell Korfu veetaimestiku-loomastiku.

Sidari – saare põhjaosa arenenuim kuurort, kus loodus oleks justkui voolinud merest kõrguvatest liivakividest kanali – Armastuse kanal (Canal d` Amour). Suuremalt jaolt on rannaosad pikad ja kitsad, mis on kaetud kiviklibu-liivaseguga. Vesi on siin väga madal ja soe. Lisaks muudele veespordivõimalustele saab siin kanuuga sõita. Kuurortis on üle 40 taverni, mis kõik pakuvad erinevaid ja huvitavaid roogasid.

Kos

Kos

Kos on üks suurepärane kreeka saar, mis on kuulus oma liivarandade ja maaliliste vaadete poolest, kuid saarel on ka palju muud huvitavat. Milles saare maagiline külgetõmme tegelikult seisneb, on raske öelda. Tänu oma rikkale ajaloole sobib saar ideaalselt neile, kes on huvitatud teaduslikest arheoloogilistest uuringutest, ja neile, keda tõmbavad mägimatkad, ja ka neile, kes vajavad raviprotseduure. Sellel saarel elas maailma esimene tuntud arst Hippokrates. Kaasaegsed saareelanikud jätkavad traditsiooni ja pööravad sellele valdkonnale ka ise suurt tähelepanu. Egiptuse kuninganna Kleopatra oli võlutud saarel valitsevast peomeeleolust, ja see on siin tänaseni säilinud. On selline tunne, et Kosile on osaks saanud jumalate eriline heldus ja just seepärast ongi siin nii muinasjutuliselt hea olla.

Kós on Dodekaneesi saarerühma suuruselt kolmas saar peale Rhodost ja Kárpathost. Kósi pindala on 290 km2. Kósil on 112 kilomeetrit rannajoont, millest suurem osa on liivarand. Põhjaküljest on saar üsna tasane, kuid lõunapool asub kõrgeim tipp, 875-meetrine Dikeos.

Rahvaarv
32 000 elanikku

Pealinn
Kos, elanikke u 16 000

Pindala ja asukoht
290 km2. Kos kuulub Dodekaneeside saarterühma Egeuse mere kaguosas. Pindalalt on Kos suuruselt kolmas Dodekaneeside saar. Lähimad naabersaared on Kalymnos, Astypalea ja Nissyros.

Maksimaaalne pikkus
67 km

Maksimaalne laius
11 km

Kõrgeim mäetipp
Oros Dikeos, 875m

Usk
Kreeka õigeusk

Keel
Kreeka; kuurortides räägivad teenindajad ka inglise jm keeli.

Ajavahe
Kreekas on sama aeg kui Eestis.

Vahemaad Kosi linnast:
Lennuväli 26 km
Asklepion 4 km
Zipari 9km
Tigaki 12km
Asfendiou 14km
Pyli 15km
Marmari 15km
Mastichari 32km
Antimachia 25km
Kardamena 30km
Kefalos 42km

Auto- ja jalgrattarent
Rendiauto pakub parimaid võimalusi saarega omapäi tutvumiseks. Autorendifirmasid on palju, kuid kõrghooajal juulis-augustis on soovitav auto ette tellida. Juht peab olema vähemalt 21-aastane ja omanud juhiluba vähemalt 1 aasta. Suuremate autode ja mikrobusside puhul on miinimumvanus 23. Bensiinihinnad on sõltuvalt margist ja firmast vahemikus 90-98 eurosenti (u 14 – 16 kr).
Jalgrattarent on väga populaarne, sest Kos on suhteliselt madal ning siin on võrreldes teiste Kreeka saartega palju jalgrattateid. Kõige aktiivsem liiklus on Kosi-Kefalose maanteel, teised teed on väiksema koormusega ning sõit on seega suhteliselt ohutu. Muide, bussi teid jalgrattaga ei lubata. Rendipunkte on palju, päevarendi hinnad jäävad 4-12 euro vahele. Kui võtate ratta pikemaks ajaks, on hind odavam. Renditavad jalgrattad on reeglina varustatud rattalukuga.

Harrastused
Veesport – randades pakutakse laias valikus veespordivõimalusi:
Sukeldumine – Sukeldumiskeskused on Psalidi hotellides, mis kuuluvad ka meie programmi: Kipriotis Village ja Iberostar Kipriotis Panorama & Maris.
Windsurfing – Kos on suhteliselt tuuline saar ning purje- ja lainelauasõit on siin väga populaarne. Parim koht saarel windsurfingu harrastamiseks on Kefalose linnake, mis jääb 42 km kaugusele Kosi linnast. Hinnad jäävad 39-75 euro vahele. Korralik surfiklubi on meie pakutavas Oceanis Beach hotellis Psalidis. Keskuses saab ka laenutada mootorpaate, vesijalgrattaid, jne.

Ilmastik
Kliima on Vahemereline – pehmed talved ning kuumad, kuivad suved. Suvine kuumus on kergelt talutav, sest õhk on kuiv ja saare põhjaosas puhuvad pidevalt värskendavad meretuuled. Öised temperatuurid augustis-septembris jäävad mõnusalt 21-24 kraadi piiresse.

august september oktoober
keskmine õhutemperatuur
30 26 23
keskmine merevee temperatuur
25 24 23

Internetilingid
www.kosinfo.gr/
www.travel-to-kos.com/
www.greeka.com/dodecanese/kos/index.htm
www.greekisland.co.uk/kos/kos.htm

Rannad
Kosil on suur valik randu igale maitsele: suured ja väikesed, liivased ja kivised, kuid kõik nad on ilusa puhta veega. Kosi linnarandadest on ilusaim Lambi liivarand. Teised keskusele lähemal olevad rannad on kas kiviklibu- või liiva-kivised rannad.
12 km kaugusel olevas Tigakis on saare üks parimaid liivarandu –u 10 km pikkune ilus, hele liivarand ja laugjalt sügavaks minev põhi on teinusd sellest populaarse paiga nii turistide kui kohalike hulgas. Parimaks peetakse saare lõunaosas asuvat Paradise Beachi liivaranda u 40 km kaugusel Kosi linnast. Populaarne on ka Kefalose rand, kus öeldakse olevat eriti kristallselge vesi.
Sissepääs randadesse on tasuta, kuid lamamistoolid maksavad sõltuvalt rannast 3-6 €. Randades pakutakse veesporditeenuseid.

Restoranid, baarid, kohvikud
Kosil on lai valik restorane alates Kreeka köögist kuni India ja Hiina köögini ning kiirtoidu restoranideni. Menüüd on trükitud kõikides peamistes võõrkeeltes. Hinnad on siiski allimad kui Eestis, kuid loomulikult on võimalik leida väga erineva hinnatasemega söögikohti. Hinnatase sõltub nii asutuse nimest (kohvik, tavern, restoran) kui ka asukohast. Kauni sadamavaatega ning vanalinna peaväljaku söögi-joogipaikades võib hinnatase olla isegi paar korda kõrgem kui kõrvalises küla- või tänavakohvikus. Kalatoidud on suhteliselt kallid ja nende hinda arvestatakse kilo järgi. Suvisel ajal on kalavalik aga väga mitmekesine ja värsked mereannid kogu aeg saadaval. Kosil soovitatakse proovida Posa juustu (juust punases veinis) ja Antimachia mett.

Ööelu
Kósi ööelu on väga hoogne ja nooruslik eelkõige kesksuvel. Linnas on palju kohvikuid ja baare, mille terrassil saab veeta õhtut ning jälgida linna saginat. Kogu perega võib minna kas või sadamatänaval asuvatesse kohvikutesse, kus pakutakse erilist kohvi, jäätist ja jooke.
Rannatänaval liikudes sadama poole on oivalised peatumispaigad mh Four Roses. Baaritänav sadama lähedal Hippokratese plataani juures täitub õhtul pärast kümmet mitmete erinevate muusikapubide ette kogunevate noortega. Muusika mängib tänaval poole ööni, kuni uksed ja aknad suletakse ning pidutsemist jätkatakse siseruumides hommikutundideni lausa baariletil tantsides. Populaarsemad kohad baaritänaval on Cactus, Charisma, Galatea, Viva ja Limit. Vanalinnas Apelou tänava teises otsas, Diagoras väljakul on eriline baar-restoran Oriental Hamam, mis on kõrgetasemeline ja meeleolukas, muusikavalikult vaoshoitum, samuti kallim.
Poole öö ajal võib minna pidu jätkama kas või Delfiiniväljakul asuvasse diskoteeki Fashion Club. Sissepääsutasu on 10 €, millega saab esimese joogi. Baaritänava otsas on veidi eriline muusikabaar, nimelt vana türgi Hamam.
Kreekapärase õhtuveetmisega võib tutvuda n-ö bouzouki kohtades, kus programmiks on elav kreeka muusika; neis kohtades tantsitakse ka lausa hommikutundidel. Maskes on täiesti kreekapärase programmiga ning sinna tasub minna alles poole öö ajal. Nendes kohtades pole sissepääsutasu, kuid hinnatase on kõrge (õlu 5–6 €, joogid 8–9 €); kohalik komme on tellida seltskonnale veini- või viskipudel (u 100 € lisanditega, s.t soolapähklid vms).

Transport
Bussid
Kosil on külade ja linnade vahel korralik bussiühendus. Linnaliine teenindab bussifirma nimega DEAS. Väljaspoole Kosi linna pakub ühendust firma KTEL. Pileteid saate osta bussijuhilt. Bussijaamast ostes tuleb hind soodsam. Linnast on tihe bussiühendus kõikide peamiste kuurortidega: Tigakisse läheb päevas u 10 bussi, Kefalosesse 6 bussi, Psalidisse lähevad bussid iga 30 minuti tagat. Inglise ja kreeka keelsed bussiplaanid on üles pandud Kosi sadamasse ja bussijaama.
Takso
Taksosid saab püüda nii tänavalt kui ka telefonitsi ette tellida.
Laevad
Kosi läheduses on palju väikseid saari ning enamikule neist pääseb kas liinilaevade või korraliste ekskursioonidega. Kaugemate Dodekaneesi saartega nii põhjas kui lõunas ühendab Kosi Dodecanisos Seaways, mille laevad sõidavad iga päev saarestiku ühest otsast teise. Vt. www.12ne.gr/en . Laevaga saab sõita ka Ateenasse. Samuti on päevane laevalühendus Bodrumisse Türgis.

Vaatamisväärsused

Vaatamisväärsused

HUVITAVAD PAIGAD RHODOSEL:

Liblikate org
Petaloudes ehk Liblikate org on 25 kilomeetrit Rhodose linnast edela pool paiknev sügav jäärak. See kaunis väikeste ojade, järvede ja koskedega  org meelitab igal suvel kohale määratul hulgal kauneid paljunemishimulisi värvilisi liblikaid (Panaxia või Callimorpha quadripunctarea).

Arvatakse, et neid tõmbab siia ambrapuude vannililõhnalise vaigu tugev aroom ja isegi suve kõige kuumematel kuudel oru suhteliselt jahe õhk. Juunist septembrini on puud kaetud tuhandete ööliblikatega. Alguses on neid raske märgata, sest nende musta-kreemikatriibulised esitiivad on heaks maskeeringuks, ent lennates paljastavad nad oma silmapaistvad sarlakpunased tagatiivad.

1970. aastatel tegid turistid Petaloudesis liblikate nägemiseks valju häält ning tuhanded hirmunud liblikad tõusidki lendu. Paanikahoos õhkutõusmine kulutab aga palju energiat ning paljud liblikad surid ja Panaxia quadripunctaria`te populatsioon kahanes märgatavalt. Tänapäeval on pargis liblikate rahu rikkumine keelatud, ei tohi käsi plaksutada ega vilistada. Keelatud on loomulikult ka liblikate püüdmine ning näiteks ka suitsetamine. Oru kaitseks tehtud jõupingutused on end juba ära tasunud ning liblikate arvukus on uuesti tõusnud.
Avatud 8.30-18.30, pileti hind u 5 €. Parki saab sõita Rhodoselt liinibussiga.

Rhodose linn
Oma tänase näo sai linn tänu Johanniitide Ordu 200-aastasele valitsusajale 14.-16. saj. Tänapäevani silmapaistvalt hästi säilinud vanalinn oli ordurüütlite elupaik ning Rüütlite tänav oli keskaegse linna peatänav, mis viis 15. saj rajatud Suumeistri Palee juurde. Praegu asub hoones muuseum, kus on muuhulgas muljetavaldav antiikaegne mosaiigikollektsioon, mis kogutud mitmetelt teistelt Kreeka saartelt.

Ajaloohuvilistel soovitame külastada ka endises Rüütlite haiglas asuvat Arheoloogiamuuseumi, vanas katedraalis asuvat Bütsantsi muuseumi ja Kaunite kunstide muuseumi.

Vanalinna idaküljele jäävad suur kaubasadam ning Mandraki sadam, kust väljuvad väiksemad laevad ning peatuvad jahid. Mandraki sadamas asuvad kaks hirvekuju, mis on Rhodose sümboliks ja tähistavad antiikmaailma 7 ime hulka kuulunud Rhodose Kolossi arvatavat asupaika. Nüüd võime imetleda kompaktset, tähelepanuväärselt hästi säilinud keskaegset kindluslinna.

Lindos
Saare idarannikul, 50 km kaugusel Rhodose linnast asuv Lindos on maaliline külake valgete 17. sajandist pärinevate majadega ning üks saare populaarsemaid turismisihtpunkte.

Lindose antiiklinn rajati juba 2000 a. eKr ning u 6. saj eKr sai temast piirkonna võimsaimaid keskusi. 5 saj eKr rajati aga Rhodose linn ning Lindos jäi veidi tahaplaanile. 116m kõrgusel kaljul asub Lindose Akropol, kus paiknevad Athena tempel, Bütsantsi kirik ning Kreeka stoa.
Pilet u 6 eur, avatud T-P 8.00-19.00, E 12.30-19.00. Lindose selge veega liivarand on turistide hulgas väga populaarne ning seetõttu üsna rahvarohke.
NB! Üliõpilastele ja õpetajatele ISIC ja ITIC kaardiga sissepääs akropolisele tasuta, pensionäridele ja õpilastele soodustused.

Ialysos
Asub läänerannikul, 10 km kaugusel Rhodose linnast. Siin on  mitmeid antiikmälestisi -Filerimose mäel asuvad antiiklinna ja kindluse varemed, Püha Neitsi klooster ja Agios Georgiose kabel, samuti Filerimose rist. Suurepärane panoraamvaade saarele.

Kamiros
Läänerannikul, 30 km kaugusel Rhodose linnast asub Kamiros, mis antiikajal oli üks Rhodose tähtsamatest linnadest.  Suurem osa linnast hävis 3.-2. saj eKr toimunud maavärinate tulemusel, kuid siiski on vaatamisväärset säilinud palju ning Kamirost peetakse isegi põnevamaks kui Ialysost. Pilet u  4 €, avatud T-P 8.00-19.00, E suletud.

Prassonissi  –  surfiparadiis
Saare lõunatipp Prassonissi on tõelise üllatusena kohalik surfiparadiis. Prassonissi saar oli 1999. aastani Rhodosega ühendatud kitsa maariba kaudu, kuid praeguseks on merevee tase nii palju tõusnud, et Prassonissi on Rhodosest eraldatud. Tugevad tuuled meelitavad kohale sadu surfifanaatikuid, kes sätivad autod, vagunelamud ja telgid rannale, et  iga hetke oma lemmikharrastusega tegelemiseks kasutada. Vingete tuulte tõttu soovitatakse seda piirkonda juba kogemusega purje- ja lainelauduritele. Lähedusse on viimastel aastatel ehitatud ka väikseid apartementhotelle.

Naabersaared Symi ja Halki
Symi: Maaliline mägine väikesaar asub vähem kui 8 km kaugusel Türgi rannikust. Pindala 58 km2, elanikke u 2300. Rhodoselt saab laevaga Symile iga päev. Kiirlaev viib teid kohale 50 minutiga, suurema laevaga kulub ligi 2 tundi.

Parim vaade saarele avaneb laevaga hobuserauakujulisse sadamasse sisenedes: pastelsetes toonides uusklassitsistlikus stiilis majad on ehitatud mäekülgedele, mis tekitab mulje hiiglaslikust amfiteatrist.

Symi ei ole turistidega üle külvatud, kuid on siiski mitmeid väikehotelle ja apartemente, kus pikemalt peatuda. Ööelu piirdub tavaliste tavernide ning baaridega, kus annavad (sõbralikkku) tooni Symisse armunud korduvkliendid. Sadamas on rohkelt väikseid kohvikuid ja taverne, kus on mõnus istuda ja selle traditsioonilise eluviisiga saare elu-olu jälgida.

Sadamast saab 1 euro eest kohaliku väikebussiga teisele poole mäge asuvasse saare suurimasse randa. Merevesi on randades ja saare ümber väga puhas. Kui saarel pikemalt peatute, siis soovitame kindlasti teha päevase laevasõidu ümber saare, mis koos rohkete söögi- ja ujumispeatustega on parim viis saareidülli nautimiseks! Laevad väljuvad Symi sadamast ja reis maksab u 40 eurot.

Halki:  Väike mägine saar asub 16 km kaugusel Rhodosest. Saar on 10 km pikk ja 3 km lai, pindala on kõigest 28 km2 ning elanikke on 300 ringis. Saarel ei ole autosid. Pealinn Halki (ka Nimborio) asub kaunis hobuserauakujulises lahes, kust on regulaarne laevaühendus Rhodosega. Halki lähedal paikneb ka saare ainus rand, kuhu jalgsi pääseb. Ülejäänud randadesse tuleb minna paadiga. Rahulik ja ehe Kreeka-elamus.

Lisainfo Rhodose kohta vt: www.visitrhodes.gr

 

 

HUVITAVAD PAIGAD KOSI SAAREL:


Asklepieion
Asklepieion, arstikunsti jumal Asklepiose pühamu, on saare kõige tähtsam arheoloogiamälestis. Aastatel 5000eKr kuni 500 asus siin nii tempel kui ka hospital, kus praktiseeris ja õpetas arstitaduse isa Hippokrates. Siinsed arstid olid samal ajal ka jumal Asklepiose preestrid ning nende sümboliks oli (ja on siiani) kepi ümber keerdunud madu tänu tema võimele määrata ravimtaimede asukohti. Asklepieionis on näha erinevatest perioodidest pärit varemeid, kus kunagi asusid tempel, spa, ravi- ja patsientide ruumid jmp. Praegu on siin (vabaõhu)muuseum, mis on avatud teisipäevast pühapäevani k 8.30-15.00, sisspääs u 4 eurot. NB! Kreekas on enamik muuseume esmaspäeviti suletud.


Kosi linn
Saarekese samanimeline pealinn on romantilse vanalinna ja kaunite sadamavaadetega elav puhkekeskus, kus meelelahutuse kõrval on ka huvitavaid ajaloomälestisi.


Rüütlite loss
Keskajal oli Kos Johanniitide ordu valduses. Neratzia loss, mille ordurüütlid 14.-15.saj. rajasid, on üks olulisemaid ajaloomälestisi saarel ning oli koos Rhodose rüütlilossiga keskajal Johanniitide kõige võimsam kaitserajatis Vahemere idaosas. Loss, nagu ka suurem osa vanast Kosi linnast, on saanud ajaloo jooksul mitme maavärina läbi kannatada ning tänaseks on see muidugi varemeis, kuid vaatamist väärib sellegipoolest. Itaalia okupatsiooni ajal taastati põhjapoolne laohoone ning täna asub selles muuseum. Avatud teisipäevast laupäevani k 8.30-15.00, sisspääs u 4 eurot.


Hippokratese puu
Usutakse, et selle suursuguse hiiglasliku puu varjus jagas arstiteaduse isaks peetav Hippokrates u 2400 a tagasi õpetusi oma jüngritele. Hiljem on samas kohas jutlusi pidanud apostel Paulus.

 

Kosi arheoloogiamuuseum
Saare ainuke arheoloogiamuuseum asub Kosi linnas ning siin saab imetleda antiikskulptuure ning -mosaiike. Eksponaatide seas on ka Hippokratese kuju. Pilet: u 3 eurot, alla 18 aastastele tasuta. Muuseum on avatud teisipäevast pühapäevani k 8.00-19.30, esmaspäeval suletud.

 

Pili (Pyli)
See kena külake asub saare keskosas. Ajalooliselt pakuvad huvi 3.saj. pärit hauamonument ja väike bütsantsi kirik, mis asuva Pili peaväljakust u 800 m kaugusel. Mõnus koht, kus teha saart uudistades söögi- ja joogipeatus.

 

Antimachia
Küla asub sisemaal lennujaama lähistel. Siin asub saare ainuke töötav tuuleveski, mis on avatud 10.00-18.00. Antimachia on kuulus maitsva ja kvaliteetse mee poolest. Proovige kohalikku maitsestamata jogurtit meega – see viib keele alla!

 

Kefalos
2100 elanikuga Kefalos asub saare edelaosas 43 km Kosi linnast. Selle valgete majade ja kitsase tänavatega romantilise küla lähedal asub saare üks parimaid liivarandu. Kefalose ümbruses tasuvad uudistamist keskaegsed lossivaremed, Agios Stephanose basiilika, Aspri Petra koobas, Agios Ioannise klooster ja Papavasilise tuuleveski.

 

Naabersaared
Kos paikneb Dodekaneeside saarestiku keskosas ning lähiümbrusse jääb mõistliku laevasõidu kaugusele palju imearmsaid saari, kuhu teha päevaseid või ka pikemaid väljasõite. Laevad väljuvad Kosi linna sadamast.

 

Patmos
Mägine Patmos asub Dodekaneeside põhjatipus ning seda peetakse üheks kõige ilusamaks paigaks saarestikus. Seda tänu mäenõlvadel asuvatele piltpostkaardilikele valgetele küladele, arvukatele kirikutele, romantilistele lahesoppidele, kaunitele randadele ja õdusatele tavernidele. Ajalooliselt oli saar paljude palverännakute sihtpunkt. 60ndatel aastatel aga nautisid siin elu hipid. Saare pindala on kõigest 34 km2 ja rannajoon 60 km pikk. Saarel on olemas erinevad majutuskohad, nii et kohalikku idülli saab nautida soovi korral ka pikemalt. Suvel sõidab Kosi ja Patmosel vahel iga päev kiirlaev.

 

Leros
8,500 elanikuga saar asub Patmose saare kõrval ning on eelmisest pisut suure – 53 km2. Lerosel on lennuväli ning 2 suuremat sadamat – Lakki edelarannikul ja Agia Marina saare keskel. Viimane on saare suurim kuurortlinnake. Turistidele on saar end avama hakanud alles hiljuti, seda tänu saarel olnud lennubaasidele. Leros ei ole eriti mägine saar – kõrgeim tipp on ainult 320 m. Rannajoon on hästi sopiline, siin leidub palju väikseid eraldatud lahesoppe ja randu. Võimalus nautida rahulikku omaette olemist on kindlasti üks Lerose võlusid.

 

Kalymnos
See saar asub Kosist põhja suunas, vaid 45 min. laevasõidu kaugusel. Siin on kõike, mida ühelt Kreeka väikesaarelt oodata võib: mägine maastik, rohetavad orud, kristallpuhta veega maalilised lahesopid, valgete majadega armsad mägikülad, lahked inimesed ja mõnusad tavernid. Kalymnos on tuntud kui käsnapüüdjate saar. Siin on mitu huvitavat koobast, mida saab lähemalt uurida. Mõnesse neist saab sisse vaid paadiga. Kefala koobast tuntakse kui Zeusi püha varjupaigana ning seal saab näha imelisi stalagmiite, mis naljaga pooleks meenutavad Zeusi kehaehitust. Samuti on saarel mitmeid häid randu. Kalymnos on väga populaarne koht kaljuronimise harrastamiseks. Kosilt on Kalumnosele igapäevane laevaühendus.

 

Astypalea
Liblikakujulise saare pindala on 97 km2, elanike arv on u 1200. Astypalea asub Kosist 23 meremiili kaugusel. Saarel on kaljune rannajoon ja palju väikseid kristallpuhta veega kiviseid randu. Loomulikult on ka siinsetel mäenõlvadel ilusad valged külad, lummavad vaated, palju väikseid kirikuid ja kloostreid. Saare olulisim ajalooline mälestis on veneetsia vallutajate poolt 13.saj.ehitatud kindlus, mis on suuremas osas säilinud tänapäevani. Astypalea ei ole massiturismi sihtkpunkt. Siinsed majutuspaigad on väiksed ja kodused ning saar sobib suurepäraselt vaikelu armastavatele reisijatele.

 

Nissyros (Nissiros)
Väike vulkaanisaar Nissyros asub 25 meremiili Kosist lõuna poole. Saarekesel elab 932 inimest ja selle pindala on kõigest 41,5 km2. Saare pealinn Mandraki on maaliline, mäenõlvadele ehitatud värviliste majakestega sadamaküla, kus muuhulgas saab imetleda keskaegse Johanniitide ordulossi varemeid. Saare tõmbenumber on kahtlemata Laki platoo vulkaan, mis viimati purskas 1933.a. ja on praegu n-ö magavas olekus. Ümberringi laiub kuumaastik ning on tunda väävliaroome. Kraatri läbimõõt on 260 m ja laius 30 m.

 

Symi
Symi asub saarerühmas kagus. Tema pindala on vaid 58 km2. 1800-ndatel ja 1900-ndatel oli Symi Dodekaneesides oluline keskus ning seal oli 30,000 elanikku. Tänaseks on elanike number kahanenud 2300-ni, kuid saar on endiselt võluv.

Parim vaade saarele avaneb laevaga hobuserauakujulisse sadamasse sisenedes: pastelsetes toonides uusklassitsistlikus stiilis majad on ehitatud mäekülgedele, jättes mulje nagu oleksite hiiglaslikus amfiteatris. Symi ei ole turistidega üle külvatud, kuid siin on mitmeid väikehotelle ja apartemente, kus pikemalt peatuda. Sadamas on rohkelt väikseid kohvikuid ja taverne, kus on mõnus istuda ja jälgida selle traditsioonilise eluviisiga saare elu-olu. Merevesi randades ja saare ümber on väga puhas. Nii et kui peatute saarel pikemalt, siis soovitame kindlasti ette võtta päevase laevasõidu ümber saare, mis koos rohkete söögi- ja ujumispeatustega on parim viis saareidülli nautimiseks! Laevad väljuvad Symi sadamast ja reis maksab u 35 eurot.

 

 

HUVITAVAD PAIGAD JA VAATAMISVÄÄRSUSED KORFU SAAREL
Kuna Korfu on aegade jooksul kuulunud erinevate võimude alla, siis on praeguses arhitektuuripildis esindatud paljude erinevate Euroopa riikide ja kultuuride stiilinäited. Näiteks, veneetslased ehitasid sadamasse tsitadelli, prantslased rajasid saarele Pariisis oleva Rue de Rivoli koopia jne.

 

Kui Te soovite osa saada kosmopoliitsest Korfust, siis seda võimaldab pealinna tuntuim väljak Esplanade oma söögikohtade ja kohvikutega. Samuti Liston , prantslaste ehitatud Rue de Rivoli koopia (nimetus pärineb Ameerikast ja on viide menüüle ehk List on), kus kunagi asusid kõrgema klassi restoranid ja käis saare koorekiht. Tänaseks on eelmainitu asendunud populaarsete kohvikute ja baaridega, kus on mõnus kohvi juua ning jälgida esplanaadil jalutavaid inimesi. Märkimist väärivad veel Achilleioni palee , erinevad muuseumid, kunstigaleriid ja kirikud.

 

Kogu Korfu võlu ei ole siiski koondunud pealinna. Õnneks leidub kõikjal üle saare palju põnevat, mida imetleda. Rentides auto või osaledes ekskursioonidel on Teil võimalus külastada saare kauneid külasid ning erinevaid randu. Vaid mõned head külastuskohad paljude hulgast on Sidari, Aharavi, Dassia, Ipsos, Armastuse kanal (Canal d’Amour), kalurikülad Benitses, Moraitika ja Kassiopi , kus on võimalik selge ilmaga Albaaniat näha. Gerald Durelli teosest “Minu pere ja muud loomad” (1956) tuntud “maasikaroosa maja” asub Peramas. Kalamis on säilinud Gerald Durrelli venna, tuntud kirjanik Lawrence Durrelli, elupaigaks olnud valge maja.

 

Achilleioni palee-ilu, võim ja tragöödia
Austria keisrinna Elizabeth (tuntud kui Sissy) oli võimukas valitsejanna, kelle kinnisideeks oli ilu. 1890.a. lasi Sissy ehitada Gastouri piirkonda suvepalee, mille keskseks teemaks sai Achilleus. Valik oli tema ilulembust arvestades mõistetav, sest Achilleust, kelle ainsaks nõrgaks kohaks oli tema kand, peetakse kauneimaks Trooja sõjas osalenud kangelaseks. Sissy jaoks sümboliseerisid Korfu saar ja Achilleus müstilist ilu, mida ta oma suvepalees näha soovis. Nimegi sai see Achilleuse järgi – Achilleion. Elegantne hoone on üle külvatud Achilleust kujutavate skulptuuride ja maalidega, kujutavad kangelaslikke ja traagilisi stseene Trooja sõjast ja mida võib leida nii peahoones kui ka luksuslikus aias. Aia uhkus on marmorist Achilleuse kuju, mis kujutab teda surmavalt haavatuna. Pjedestaalil kõrguv kuju mõjub väga väljapeetuna. Kangelasest õhkub inimlikkust, puuduvad igasugused staatust rõhutavad detailid. Achilleuse klassikaliselt kaunil näol peegeldub valu ja agoonia, kui ta üritab oma kannast Parise, Trooja kuninga Priamose poja, noolt välja tõmmata. Tema pilk on suunatud taevasse, justkui Olümposelt, kreeka peajumalate legendaarsest asukohast (samuti kasutatakse tihti Olümpost taeva sünonüümina), abi paludes. Kuju loojaks on tunnustatud saksa skulptor Ernst Gustav Herter.

Keisrinna Sissy mõrvati 60-aastasena 1898.a. Shveitsis. Peale Sissy surma müüdi palee Saksa keiser Wilhelm II-le. Tänaseks on sellest saanud Kreeka riigi omand. Achilleioni kasutati veel hiljaaegu kasiinona, kuid nüüd on see muudetud muuseumiks.

 

Keisri Sild
Saksa keiser Wilhelm II armastas puhata Korful. Peale Sissy surma ostis keiser 1907.a. palee ning lasi sinna ehitada Keisri silla. Sild võimaldas ligipääsu rannale ilma teed ületamata ja ulatus Achilleioni madalamatest aedadest otse rannani välja. Silla varemed, mis sümboliseerivad impeeriumi edevust ja ebapraktilisust, on tänagi kiirtee ääres näha. Iroonilisel kombel hävitasid silla keskosa Teise maailmasõja käigus sakslased, eesmärgiga saada sõjamasinatele rohkem liikumisruumi.

 

Palaio Frourio- vana kindlustus
Vana tsitadell (Palaio Frourio ehk Vana kindlus) on Veneetsia kindlus, mis kujutab endast kindlustega piiratud laidu. Kindlus on renoveeritud ning seal korraldatakse kultuuriüritusi ja kontserte.

 

Neo Frourio -uus kindlustus
Uus kindlus on massiivne kindluste kompleks, mis paikneb pealinna kirdeosas. Veel hiljuti sõjaväe garnisonina kasutusel olnud ning suletud olnud kindlus on tänaseks oma põnevate labürintidena kulgevate koridoridega külastajale avatud ning igati väärt uudistamist. Kui märkate sümboolset lõvi, kellel jalgel on avatud raamat, siis tasub meelde jätta, et see sümboliseerib veneetslaste plaane Korfu suhtes – saart mitte vallutada, vaid hoopis kaitsta.

 

Spiridoni kirik
Spiridon on saare tuntuim kirik, mis kannab Korfu kaitsepühaku nime. Kirik ehitati 1590.aastal, sest vana kirik oli hävitatud. Kirikul on saare kõrgeim kellatorn. Kaitsepühak Spiridoni säilmed on asetatud hõbetatud, vääriskividega kaunistatud ning eebenipuust valmistatud kirstu (1770.a.).

 

Armastuse kanal (canal D’amour)
Armastuse kanal asub Sidaris, saare põhjarannikul. Räägitakse, et see, kes suudab läbi kanali ujuda, leiab peagi oma unistuste kaaslase. Koht on ideaalne sukeldumiseks. Väikelastele on see ohtlik, sest kanalis ja selle ümbruses on palju kaljurahne ning vesi on sügav.

 

Muuseumid ja kunstigaleriid


Arheoloogiamuuseum
Muuseum asub Garitsa kvartalis, mis on umbes veerandtunnise jalutuskäigu kaugusel vanalinnast. Muuseumis on eksponeeritud saarelt leitud arheoloogilised leiud. Muuseumi au ja uhkus kuulub gorgo frontoonile, mis on 5. saj. e.Kr pärinev puunikerdus. See on üks paremini säilinud töid vanaaegsete skulptuuride hulgast: 17-meetri pikkune friis kujutab ussijuustega Medusat, kes istub hiigelsuurte lõvisarnaste kujude ning oma laste, Chryasori ja (peaaegu nähtamatu) Pegasose vahel. Teiste oluliste eksponaatide hulka kuuluvad 3 matusemonumenti, mis on pärit antiikse Korfu linna surnuaialt arvatavalt 6 saj. e. Kr. Muuseumi üks kaunemaid väljapanekuid on antiikne lõvi, mis leiti Menecratese, korfulaste sõbra ja abistaja, haua kõrvalt ning mis pärineb 7 sajandist e. Kr. On ka leide Hera ja Apollo templitest Mon Repos’e alalt. Samuti on siin suur vanade müntide kollektsioon .

 

Aasia kunsti muuseum
See unikaalne muuseum paikneb 19.sajandil ehitatud St Michael’i ja St George’i palees. Muuseum rajati 1927.a., kui Kreeka diplomaat Grigoris Manos annetas oma 10 500 esemelise Aasia kunsti kogu riigile. Aja jooksul on kogusid pidevalt täiendatud. Lisaks Hiina ja Jaapani kunstile on muuseumis huvitavaid eksponaate Pakistanist, Nepaalist, Taist, Tiibetist ja Koreast.

 

Bütsantsi muuseum
See on üks Kreeka olulisemaid muuseume. Muuseum paikneb Korfu linnas, Arseniou tänaval, õnnistatud neitsi Antivouniotissa kirikus. Väljapanekute hulgas on varaseid kristlikke skulptuure, bütsantsi freskode osasid (11., 13. ja 18. sajandist) ning pühapiltide kollektsioon, mis pärineb 16. ja 18. sajandist.

 

Kesk-Korfu folkloorimuuseum

Muusem rajati 1982.a. Korfu Ajaloo-ja Folklooriliidu poolt. Tegu on traditsioonilise majamuusemiga, mis asub 12 km kaugusel Korfu linnast, Sinaradese külas. Muuseum eksponeerib 19. sajandi Korfu külaelaniku kodu. Esimesel korrusel on avar tuba, kus on välja pandud vanad tööriistad ja majapidamisasjad. Teisel korrusel on köök, elutuba ja magamistua koos originaalsete mööbliesemete ja kaunistustega. Kolmandal korrusel on kabinet, kus saab tutvuda muuseumile annetatud raamatute ja dokumentidega. Samal korrusel on välja pandud ka erinevaid rõivaid, muusikainstrumente, põlluharimisriistu, kingsepa töötool, keraamikat ja kalastusvahendeid.

 

Mon Repos ja Palaeopolis
Avara aiaga Mon Repose palee rajasid britid. Hiljem kasutas seda suvevillana Kreeka kuningas George. Palee on prints Philipi, Edinburgh’i hertsogi, sünnipaik. Mon Repose muuseumis eksponeeritakse arheoloogilisi leide, mööblit ja kleite Briti valitsusperioodist, maale ning muid esemeid Korfu ajaloost. Ligidal on Palaeopolise, Korfu antiiklinna, välja kaevatud varemed, mille esimesed leiud pärinevad Briti võimu ajast. Hilisemad väljakaevamised tõid päevavalgele rooma saunad, Alkiinos’e sadama dokihoovi ja agoraa (Antiik-Kreeka turuväljak) kivisillutise.

 

Solomos’e muuseum
Majamuuseumis, kus kreeka tuntud poeet Dionysios Solomos veetis suurema osa oma elust, on võimalik tutvuda luuletaja tolleaegse elu-oluga.

 


HUVITAVAD KOHAD LOUTRAKI KUURORDIS

Ossios Potapiose nunnaklooster
Klooster asub ligi 700m kõrgusel maalilise Gerani mäe nõlval, umbes 14 km kaugusel Loutrakist.
Siit leiti 1904.a Ossios Potapiose maised jäänused, mida käiakse palverännakute käigus kummardamas ja
milledele omistatakse imettegevat väge. Tänapäeva klooster on rajatud 1952.a ja siin elab 40 nunna. Kloostrit
külastades tasub kindlasti heita pilk ka unikaalsetele bütsantsi freskodele. Pühakojani viib 150 astmeline trepp,
kuid väike füüsiline pingutus on seda väärt – ülevalt avaneb lummav vaade alla lahele ja ümbritsevatele kaunitele
mäenõlvadele.

Agios Gerassimose nunnaklooster
Klooster, kus praegu elavad vaid mõned nunnad, asub u 7 km kaugusel Loutrakist. Kloostriõuel seisab imposantne
suur valge rist, mis on õhtuti valgustatud ja samast avaneb imekaunis vaade alla, Vouliagmeni järvele. Juhul, kui kloostri
väravad on suletud, helistage sissepääsu kõrval olevat uksekella.
NB! Kloostritesse-kirikutesse ei sobi minna napis rõivastuses

S.Lekka & G.Nikolopoulose Folkloorimuuseum
Väike muuseum asub Loutraki keskuses, aadressil 25th Martiou Square ja on rajatud Loutraki-Perachora munitsipaliteedi algatusel. Etnograafia – ja ajaloohuvilistele on välja pandud Lekka ja Nikolopoulose perekondade poolt annetatud vanavara – 19.saj pärit tarbeesemeid, rõivaid jms. Ekspositsioon annab huvitava ülevaate kunagistest kommetest ja traditsioonidest selles regioonis.

Hüdroteraapia
Veeteraapia keskus ja spaa  asuvad aadressil24, G.Lekka str. Tel.+30 2744022215
Teadupärast tunti Loutrakit tema ravitoimelise mineraalvee poolest juba ligi 2500 aastat tagasi. Naturaalallikad, mis saavad alguse Gerani mägedes ja laiuvad ligi 750m raadiuses Loutraki rannapiirkonnas, koguvad endasse pinnale tõustes hindamatuid väärtuslikke soolasid ja mineraale. Rohke naatriumi, broomi, magneesiumi ja mitmete teiste keemiliste ühendite sisaldus
teeb Loutraki mineraalveest unikaalse ravivahendi näiteks artriidi ja reumavaeguste leevendamiseks, viib organismist välja mürgid ja tõstab toonust. 1985.a. valminud hüdroteraapiakeskuses on 3 sise- ja 1 välibassein, sauna, aururuumid, finess klubi ja ilusalong, 20 privaatruumi, söögi- ja joogikohad.
Tavaliselt tuleb enne spaamõnude nautimist läbi teha tervisekontroll või peaks Eestist kaasas olema arsti saatekiri.
Lähem info http://www.city-of-loutraki.gr/spa/

Ranna ääres asub mineraalset joogivett pakkuv keskus – see on 1935.a. ehitatud ringikujuline imposantne hoone, milles
on ka Rahvusliku Turismiorganisatsiooni esindus.
Aadress : 70, G.Lekka str., tel. +30 274402225

Heraion
Zeusi abikaasa jumalanna Herale pühendatud antiiktempli varemed asuvad Vouliagmeni järve lähistel, samas on ka kauni türkiissinise veega lahesopp, väike kirik ja majakas. Järve juurest neeme tippu on u 2 km ja kohalikud elanikud armastavad selles piirkonnas piknikke pidamas käia.

Vouliagmeni järv
Maaliliste mägede vahele on end peitnud Vouliagmeni e Sinine järv – looduskaunis paik nii rannapuhkuseks kui ka erinevate veespordiharrastustega tegelemiseks. Siin on võimalik suveperioodil laenutada veesuuski, sõita kanuudega, rannal on ka mõned kohvikud-söögikohad, kus saab mõnusalt aega veeta. Vouliagmeni järve eripäraks on soolane vesi – järv on nimelt väikest kanalit pidi ühendatud merega.

Korintose kanal
See omal ajal „insenerimõtte triumfiks“ nimetatud kanal rajati ajavahemikus 1891-1893, idee ise aga on pärit kaugest ajaloost – ligi 600 a e.Kr. Kanali pikkuseks on 6343m, sügavus 7-8m, laius veepinnalt 24,6 ja põhjast 21,3m. Kanal ühendab Korintose ja Saronikose lahte. Loutrakist saab kanali juurde jalutades (u 6 km), taksoga või bussiga. Kanali ääres on ka mitu hubast restorani, kus pikemat lõunapausi pidades võib saada unustamatu elamuse ja näha kauneid jahte või suuremaidki laevu kanalit läbimas. Suveperioodil korraldatakse kanalil ka meeleolukaid paadisõite.

Korintose linn
Kanalist u 5 km kaugusel asub Korintose linn, kus asub üsna muljetavaldava väljapanekuga muuseum. Eksponeeritud on suur valik skulptuure ja mosaiike alates hellenistlikust perioodist kuni bütsantsi valitsemisajani välja. Kindlasti tasub külastada ka antiik- Korintose varemeid.

Vana „laskuv“ sild (Poseidonio )
See omapärase konstruktsiooniga sild asub u 3 km kaugusel Loutrakist – kui laevad läbivad kanalit, laskub sild mere põhja,
mis on põnev vaatepilt nii suurtele kui väikestele.

Pissia küla
Sümpaatne väike küla asub u 15 km kaugusel Loutrakist ja on kreekapäraselt ehe ja rahulik.  Kindlasti tasuks siin olles külastada Agia Paraskevi kirikut ja küla lähedal asuvat looduslikku koopasse rajatud kirikut, mis on pühendatud Agios Georgosele. Bütsantsi valitsemise ajal elasid nendes koobastes pühamehed-eremiidid.
Keha saab kinnitada pisut külast välja jäävas hea kreeka köögiga „Platanos“ tavernas.

Matkama Gerani mägedesse!
Loutraki ideaalne geograafiline asukoht võimaldab lisaks maailmakuulsate ajalooliste vaatamisväärsuste külastamise, teha ka erineva raskusastmega jalgsimatku looduskaunitesse paikadesse Gerani mägedes. Matka käigus tehakse lõõgastavaid peatusi, näiteks Gelanopulose varjulises puhkekohas, kus saab nautida värsket mägiõhku ja imetleda puutumatut loodust. Erinevad matkamarsruudid koguvad iga aastaga aina enam populaarsust.
Täpsem info saadaval Loutraki Mountaineering Club kodulehelt  http://oreivatikos-loutrakiou.blogspot.com/

 


HUVITAVAD PAIGAD JA VAATAMISVÄÄRSUSED KREETAL

Irákleio (Iraklion)
Kreeta pealinn Iraklion on suuruselt viies linn Kreekas. Iidse
Iraklion on kaunis sadamalinn, milles on säilinud Minose tsivilisatsiooni hõngu. Iraklion koosneb kahest osast: tänapäevaste poodide, parkide ja rohkete haljasaladega uuslinnast ning veneetsia purskkaevude, turgude, vanaaegsete ja ka nüüdisaegsete ilusate tänavakestega vanalinnast. Linna väljakutel pakub silmailu lopsakas rohelus.
Iraklioni südames Vabaduse platsil asuvas arheoloogiamuuseumis on palju avastamisväärset: Knossose palee originaalfreskod, palju ainulaadseid ülemaailmse tähtsusega arheoloogialeide neoliitikumist Rooma impeeriumi epohhini.
Iraklion ahvatleb külastajaid oma liivaste mererandade, mitmekesise hotellivaliku ning terve suve kestva peomeeleoluga

Hania (Chaniá)
Saare lääneosas asuv Hania on suuruselt teine linn saarel.  Kuni aastani 1970 Kreeta pealinn olnud Hania on alati olnud poliitiliste sündmuste keskpunktis: siit on alanud saare vallutamised, siin tõmmati esimest korda vardasse Kreeka lipp, siit 20 km kaugusel asuvas väikeses külas toimus 1941. aastal üks tähtsamaid Teise maailmasõja lahinguid.
Hania on nagu väikene koopia Veneetsiast – sadamalinn pika muuli, vana majakatorniga ja Phyrkassose kindlusega. Samuti ei puudu  kohvikud, poekesed, kõrtsid ja ämblikuvõrguna kulgevad kitsad, õdusad tänavad. Hanias on palju muuseume: arheoloogia-, arhitektuuri- ja etnograafiamuuseum. See on kui vabaõhumuuseum, mille läbiuurimiseks ei jätkuks tervest päevastki.

Knossose palee
Vaid 5 km kaugusel Iraklioni kesklinnast asuvad Knossose, Euroopa tsivilisatsiooni hälliks saanud ja muistse Minose riigi linna, varemed.
Praegusel ajal on Knossos enimkülastatav paik Kreetal. Kunagi oli oma ülesehituselt labürindikujulisel paleel koguni viis korrust ja ligikaudu 1400 freskodega kaunistatud ruumi. Just siin olevat legendi kohaselt elanud mütoloogiline olend, poolinimene, poolhärg Minotauros. Selleks, et külastajad saaksid ettekujutuse, milline palee välja nägi, on ehitise avastaja arheoloog Arthur Evans hoone osaliselt rekonstrueerinud.

Phaistos
Umbes 60 km kaugusel Iraklionist asub arheoloogiliselt tähtsuselt teisel kohal olev Kreeta linn Phaistos.
See linn oli Minose riigi oluline kaubandus- ja usukeskus. Phaistose paleeansambel on suurepärane näide Minose tsivilisatsiooni arhitektuurist. Sellest paigast on arheoloogid leidnud Phaistose ketta – tänapäeva kalendri algkuju. Samuti tasuks siinolles läbi põigata Zarose mägikülast ja suursuguse akropoliga Rooma impeeriumi aja õitsvast pealinnast Gortynist.

Samaria mäekuru
Kreeta mägede kogu ilu ammutamiseks tuleb kindlasti külastada Euroopa üht pikimat mäekuru. Ehkki jalgsimatk mööda kanjonit kestab viis tundi, ei muutu teekond sugugi koormavaks, kuna rännakul avaneb üksteise järel rida unustamatuid vaated. Samaria tekkis umbes 14 miljonit aastat tagasi, kui mägijõgi uuristas omale tee läbi kaljude. Nõnda sündis ligikaudu 17 km pikkune kanjon, mis on kohati 2,5 m lai. See on üks imetlusväärsemaid kohti meie planeedil. Lisaks saate nautida küpressimetsade ilu, marssida läbi kuivanud jõesängi, kosutada end puhta mägiallikaveega ja laskuda mööda kivirada alla mereranda. Samaria mäekuru ala on looduskaitse all ning siin kasvab ligikaudu 450 eri liiki taime ja elab hulgaliselt haruldasi loomi. Kanjon on külastajatele avatud sõltuvalt ilmastikutingimustest 1. maist 31. oktoobrini.

Lassithi platoo
Ida-Kreetal asuv Lassithi platoo on tuntud eelkõige selle poolest, et siin olevat sündinud kreeklaste peajumal Zeus. Kõrgel mägedes asuvasse Dikteoni koopasse pääseb jalgsi või eeslite seljas. Koopas näete hulgaliselt stalaktiite ja stalagmiite ning maa-alust jõge. Ágios Geórgiose linnakeses asub Lassithi rahvakunstimuuseum

Spinalonga saar
Elounda lahesopis asuvale saarele pääseb väikeste laevadega. Spinalonga saare kindlus on üks tähtsamaid Kreeta ajaloo mälestisi. Kindlus oli ehitatud muistse Olouse (praeguse Elounda) kaitseks vaenlaste eest. Saratseenide ajal varjusid siin kristlased tagakiusajate eest. Kuni aastani 1955 oli sellele saarel Euroopa viimane leeprahaigete koloonia.

Matala
See on üpris pisike (250–300 meetrit lai), ent äärmiselt huvitav küla, mis paistab eemalt justkui aukudega juust – siinsetes kaljustes liivakivijärsakutes on suurel hulgal mustendavaid urgusid. Muistsetel aegadel (I–II saj pKr) maeti siia inimesi. 1960ndatel aastatel oli see paik populaarne terve maailma hipide seas. Küla kõrval on avar liivarand, kus saab mõnusalt istudes külaelu jälgida, mere äärde toovaid väikeseid tänavaid vaadelda või merelainetel kiikuvaid laevu silmitseda

KÕIK REISITEENUSED

KÕIK REISITEENUSEDÜHEST KOHAST

HINNAGARANTII

HINNAGARANTIIPARIMAD PAKKUMISED

KIIRUS

KIIRUSKIIRED VASTUSED

TEADLIK VALIK

TEADLIK VALIKPROFID ABIKS

USALDUSVÄÄRSUS

USALDUSVÄÄRSUSTAGATIS 200 000€