Üldinfo

Üldinfo

 

Rahvaarv: 85 789 573 inimest

 

Pindala: 331 700 km²

 

Pealinn: Hanoi

 

Geograafia: Vietnam on riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaare idarannikul. Piirneb Hiina, Laose ja Kambodžaga. Rohkem kui poole alas hõlmab tiheda metsaga kaetud Annami mäestik. Tihedama asustusega ja ühtlasi kõige tegusamalt haritavad alad paiknevad Hong Ha ja Mekongi jõe ääres. Teise maailmasõja järel oli Vietnam kaheks jagatud, pärast 20. Sajandi kestvaimat sõda -1962.-1975. aasta Vietnami sõda – ühendas kommunistlik põhjaosa riigi taas. Tänapäeval on vietnam üheparteiline riik, mida juhib kommunistlik partei. Alates 1986. aastast on valitsus järginud liberaalset, doi moi (uuendamise) nime all tuntud majanduspoliitikat.

Üldinfo: Vietnam on Kagu-Aasia maadest suure osa reisihimuliste jaoks veel avastamata ning pakub palju põnevat, mida teistes selle kandi maades ei näe. Saigon on tõeline metropol, millel on kirev ajalugu. Oma jälje on jätnud nii Prantsuse koloniaalvalitsus kui USA sõjaline tegevus. Budistlikud templid, moodsad kõrghooned, rikšad ja jalgrattad, naeratavad ja lahked kohalikud sulavad kokku tõeliselt värvikaks Aasia suurlinnaks! Nha Trang on Vietnami üks suuremaid kuurortlinnu pika heleda liivarannaga, mida uhuvad Vaikse ookeani soojad lained.

 

Loodus: Vietnami loodus on tõeliselt vaheldusrikas. Troopiline niiske kliima annab taimedele ohtralt lopsakust ning seega mägedeleorgudele imeliselt eksootilise ilme. Mekongi jõgi on aga kohalik elu allikas, tema veed jagavad elu tuhandetele riisipõldudele. Ka Vietnami hinnatase on suhteliselt taskukohane. Hinnad on eestlase jaoks soodsad ning vähese rahaga saab soetada eksootilisi suveniire, riideid, keraamikat, maitseaineid ja palju muud.

 

Kliima: Troopiline niiske kliima. Kohati võib esineda lühikesi kuid tugevaid vihmasadusid. Meie reiside toimumise ajal on keskmine päevane temperatuur 29 kraadi, öine 20 kraadi. Ilm võib olla vahelduva pilvisusega.

 

Köök: Vietnami köök on tüüpiline Kagu Aasiale. Tihti ei saa aru, millest toit üldse valmistatud on. Molluskisupid, teosalatid ja konnafritüür on täiesti tavaline asi. Samuti oskavad vietnamlased ideaalselt söögiks valmistada näiteks kobrasid. Konservatiivse maitsega inimesele leidub nii Saigonis kui Nha Trangis nii euroopa, hiina, India, prantsuse, itaalia jt maade köökidega söögikohti. Rahvuslikest jookidest tasuks proovimist kohalik riisiõlu, mis on maitsev ja taskukohane ning riisiviin. Vietnamis on levinud ka riisiviinakokteilid maoverega või maoviin. Sellisel juhul on madu pandud pudelisse ning tehtud temast kange tõmmis, mis on sarnane meie ürdiviinadega. Enne serveerimist aga madu pudelist välja ei võeta.

Viisa

Viisa

 

EESTI PASS, viisa vajalik:
Vajalikud dokumendid:
– pass, kehtiv vähemalt 1 kuu peale viisa kehtivuse lõppu, passis peab olema vähemalt 2 vaba lehekülge viisa jaoks
– passikoopia
– täidetud >ANKEET<
– 1 värviline passifoto (4 x 6 cm)
– edasi-tagasi piletite broneering
– hotelli broneering
– kindlustus

EESTI HALL VÄLISMAALASE PASS (elamisluba Eestis), viisa vajalik:
Tingimused samad, mis Eesti passi puhul.
Viisadokumentidele lisada elamis- ja tööluba Eestis või ID-kaart (koopia mõlemast poolest)- kehtiv vähemalt 1 kuu pärast viisa kehtivuse lõppu.

VENE PASS:
Alates 01.01.2009 ei vaja Vene passi omanik viisat kuni 15 päevaks,
vajalikud dokumendid riiki sisenemisel:
– pass, kehtiv vähemalt 6 kuud riiki sisenemisel
– edasi-tagasi piletite broneering
– piisavad rahalised vahendid.
NB! Kui riigis viibimine on rohkem kui 15 päeva, on vajalik viisa. Viisat saab vormistada eelnevalt saatkonnas Helsingis.
Viisatingimused ja tähtajad on samad, mis Eesti passile. Viisadokumentidele tuleb lisada elamis- ja tööluba Eestis või ID kaart (koopia kaardi mõlemast poolest)- kehtiv vähemalt 1 kuu pärast viisa kehtivuse lõppu.
Viisa vormistamise tähtaeg: 1 – 2 nädalat.

Viisa vormistamise tasu:
1 kuu ühekordne viisa – 90 EUR
1 kuu mitmekordne viisa – 100 EUR
3 kuu ühekordne viisa – 130 EUR
3 kuu mitmekordne viisa – 160 EUR

Vietnami saatkond Helsingis:
Aleksanterinkatu 15 A, 5th fl.
00100 Helsinki/ Finland
Telefon: +358 96229900+358 96229900 , viisad: +358 95626302+358 95626302
Faks: +358 962299022
Email: vietnamfinland@gmail.com
Web: www.vietnamembassy-finland.org/en

– viisaosakond avatud: E, K, R kell 09.00-12.00 
– saatkond avatud: E- R kell 09.00-12.00 / 14.00-17.00

Vaatamisväärsused

Vaatamisväärsused

Ha Longi laht (Tonkin/Ha Long, Vietnam) – Legend räägib, et Ha Longi lahe ( tõlkes “ründava draakoni laht“) arvukad saared ja saarekesed on tekitanud draakonid, kes tulid appi kaitsma Vietnamit vaenlaste armeede eest. Geoloogidel on varuks teistsugune seletus: kunagi olid siin lubjakivimäed, kus voolanud jõed ja sisse varisenud koopad kujundasid iseloomuliku karstimaastiku, mille viimaks ujutas üle meri. Jätkuv erosioon muutis saared sinisest veest välja ulatuvateks hiiglaslikeks ja fantaasiarikasteks kujudeks, mille hulgast leiame 12 meetri kõrgusi kanu, 9-meetrise kükitava konna, suure viirukipanni ja isegi Egiptuse püramiidi. Külluses leidub koopaid, grotte ja võlvkaari; paljud koopad on kaunistatud uhkete stalagmiitide ja stalaktiididega. Teadaolevalt kasvab siin vähemalt 170 liiki koralle.   Siinses taimeriigis on palju liike, mis ei kasva kusagil mujal maailmas, näiteks halongi lehvikpalm, mis avastati alles 1990. aastate lõpul. Lahe edelaosas Cat Ba saare lubjakivimetsades elab üks maailma enimohustatud primaate, kohalik languri alamliik. Looduskaitsjate jõupingutustest hoolimata on langurid salaküttimise tõttu suures ohus.

Hai Vani kuru (Quang Nam, Vietnam) – Hai Van on Vietnami Kõrgeim ja pikim mäekuru. Kurus, mis on Thuan Hoa ja Quang Nami provintsi piiril ning eraldab riigi põhja- ja lõunaosi nii geograafiliselt kui ka klimaatiliselt, lookleb 20 kilomeetri ulatuses ka põhjast lõunasse viiv tähtsaim riiklik maantee. Siin merre kaduva Thurong Soni mäestiku viimased ahelikud ei lase siiski põhjast puhuvaid külmi tuuli kaugemale lõunasse edasi.  Hai Van tähendab tõlkes “tuul ja pilved“, mis on täiesti asjakohane, kui arvestada, et tavaliselt  on kuru mähkunud pilvedesse, mis 19. sajandi alguse luuletaja Cao Ba Quati sõnul näivad “voolavat taevast“ ja mida tuul tõukab “nagu galopeerivaid hobuseid“. Selge ilmaga võib taamal näha Son Tra poolsaart, Da Nangi linna ja lõputuna tunduvat valget mereranda. Kunagise kindlustuse varemed tähistavad kuru kõrgeimat kohta, Quang Nami provintsi viivat sissepääsu on aga kirjeldatud sõnadega “kõige aukartustäratavam oru sissepääs maailmas“. Kuru põhjaosa lähistel moodustub seal voolavatest jõgedest kristallselge türkiissinine veega Lang Co Laguun. Looma- ja linnuriigis leidub mitmeid piiratud levikuga linde, nagu näiteks annami künkakana ja annami faasan.

Son Tra poolsaar ( Da Nang, Vietnam) – Paljude arvates meenutab Son Tra poolsaar kuju poolest kilpkonna, teiste meelest sarnaneb see seenega, mille kübara moodustab Son Tra, varre aga valged liivarannad. Son Trad ehk Ahvimäge peavad kohalikud elanikud jumala eriliseks kingituseks, selle endine nimi on Tien Sa ja legendi kohaselt olevat haldjad käinud siin Malelaumäel end malemänguga lõbustamas.   Poolsaar sündis, kui uhtliivast tekkinud maasäär ühendas maismaaga kolm saart – Nghe, Mo Dieu ja Co Ngua – ja moodustas loodusliku barjääri mis tänapäeval kaitseb Da Nangi mere poolt lähenevate tormide ja tsüklonite eest. Son Tra poolsaarel on looduskaitseala, kus leidub vähemalt 30 ruutkilomeetrit sõjast puutumatuna säilinud looduslikku metsa, mida asustavad haruldased ahvid, nagu näiteks hertsoglangur ja üks makaak, kes olevat vahelüli reesusmakaagi ja krabidest toituva Macaca fuscicularis`e vahel. Rannal käivad munemas ridlid ehk merikilpkonnad. Kaunid korallid ja selge ning soe subtroopiline vesi, mis pole üle 10 meetri sügav ja jääb rannast kõigest poolteist kilomeetri kaugusele, meelitavad ligi Da Nangist siia sõitvaid sukeldujaid.

Mekongi delta (Vietnam/Kambodža) – Üks maailma suuremaid jõgesid Mekong saab alguse Tiibeti kirdeosas, voolab mägedesse uuristatud kuristikke mööda lõunasse, ületab seejärel Indo-Hiina tasandiku ja jaguneb siis üheksaks suuremaks harujõeks, mis moodustavad Vietnami lõunatipus suure Mekongi delta. Pikkuselt maailma kaheteistkümnes jõgi Mekong tõuseb kolmandale kohale, kui võrrelda jõgede ümbruse looduse mitmekesisust, kusjuures eriti palju liike on deltas. Hiigelsuurt deltat, mis ulatub Phnom Penhini Kambodžas, iseloomustasid varem korrapäraselt üleujutatavad rohumaad ja metsad ning sood ja mangroovisaludd. Need looduslikud kasvukohad on peaaegu täielikult hävinud, põhjuseks Vietnami sõja ajal kasutatud keemiarelvad ja sinna rajatud põllud. Siin elab viis delfiiniliiki, kaasa arvatud irravadi delfiin. Ohuks elusloodusele on intensiivne põlluharimine, saastatus ning olemasolevad ja kavandatavad tammid.

Phong Nha-Ke Bangi Rahvuspark (Phong Nha, Vietnam) – Phong Nha-Ke Bangi rahvuspargis on kaitse alla võetud üks maailma tähtsamaid karstimaastikke. Jäänukid troopilisest metsast, mis omal ajal kattis kogu Indo-Hiinat, klammerduvad siin järskudele mäenõlvadele, olles ühtlasi sobivaks elupaigaks mitmele üliharuldasele imetajale. Tippude, platoode, mäeahelike ja orgude virvarri all lookleb aga lubjakivis 70 kilomeetrit koopaid. Rahvuspargis elab kümme liiki ja alamliiki primaate, nende hulgas ka just siinsele maastikule ainuomane erksavärviline, aga väljasuremisohus hertsoglangur ja selle lähedane sugulane hatinhi langur. Siin on ka hiljuti avastatud metsveise Pseudoryx nghetinhensis`e peamine pelgupaik, see kummaline imetaja meenutab väikest hirve, aga on siiski lähemalt sugulane veisega.
Rahvuspargis elab ka hävimisohus linde: vilbas Stachyris herberti avastati Laoses 1920. aastatel, aga seda ei nähtud enam tervelt 70 aastat, kuni lind avastati taas Phong Nha-ke Bangi rahvuspargis. Seaduse kaitsest hoolimata kannatab Phong Nha-Ke Bangi loodus tugevasti metsalangetamise ja salaküttimise tõttu. Tiigrid, aasia elevandid ja metsveised on peaaegu välja surnud.

Marmormäed (Annam/ Da Nang, Vietnam) – Umbes 12 kilomeetri kaugusel Da Nangi linnast kõrguvad tasase madaliku kohal viis lubjakivikaljut. Neid kutsutakse Marmormägedeks (Ngu Hanh Son) või siis Viie Elemendi mägedeks, kusjuures ka igal rahnul on oma nimi: Thuy Son (vesi), Moc Son (puu), Kim Son (metall), Tho Son (maa) ja Hoa Son (tuli). Kõrgeimal neist, Thuy Sonil, viib kaljusse raiutud trepp Tham Thai pagoodi ja Huyen Khongi koopasse. Koopasse on rajatud pühamuid ja püstitatud kohalikust rohelisest või valgest marmorist vahimeeste ja Budha kujusid. Stalaktiidid, millest kaks öeldakse sarnanevat rindadega, leiavad kajastamist kohalikes legendides. Koopas olevat käinud ka keiser Tu Doc, kes puudutanud üht stalaktiitidest, mis sellest saadik enam ei tilgu ega kasva. Samuti räägitakse, et feodaalidest isandad olevat kunagi hoidnud siin kohaliku kloostri munkade hoole all oma kulda ja kalliskive. Tänapäeval tegutsevad siin giididena lapsed.

Kasulik teada

Kasulik teada

 

Aeg: Vietnamis on kell 5 tundi meie ajast ees.

 

Elekter: 220 v. Pistikupesad on kitsamad kui meil. Adaptereid saab laenutada hotellidest. Võimalus on adaptereid osta ka poodidest. Hotellides võib esineda lühikesi elektrikatkestusi.

 

Raha: Vietnami rahaühikuks on Dong. Vahetamiseks sobivad Eurod ja USD. Vietnami Donge ei tohi maalt välja viia ega sisse tuua. 1 EEK on 1299 Dongi. Kaupmehed aktsepteerivad ka USD, kuid vahetusraha saab tavaliselt tagasi Dongides. Mida suurem on vahetatav kupüür, seda parema kursiga raha vahetatakse.

 

Sisseostud: Väikepoodides on hinnad kaubeldavad. Suurtes marketites mitte. Vietnamis on odav elektroonika. Siiski peab olema ettevaatlik ning toodet kätte saades oleks soovitav karbi ja toote vastavus ka üle kontrollida. Optikatooted ja päikeseprillid on väga soodsa hinnaga nagu ka riidedki. Väikese raha eest on väimalik soetada mitmeid trendi- ja “firmariideid”. Siiski ei saa toodete ehtsust garanteerida, kuna piraattoodang on väga levinud. Suveniiridest tasub kaasa osta erinevaid kujukesi, puhast siidi ning maoviina.

 

Helistamine ja internet: GSM toimib. Vaata roaminghindu oma võrguoperaatori kodulehelt. Võimalik on helistada ka postkontoritest ja kõneautomaatidest. 1 min maksab Eestisse helistades umbes 3 usd. Hotellist 6-7 usd. Hotellides ja tänavatel on olemas avalikud Internetipunktid hinnaga 500-2000 Dong.

 

Takso ja ühistransport: Taksoga liiklemine on odav ja neid on väga palju erinevas hinnas ja kvaliteedis. Paljude taksojuhtide inglise keelest on siiski väga raske aru saada. Soodne liikumisviis on velorikshaga (cykclo). Mõlemal juhul tuleb hind kohe paika panna. Nha Trangis on vahemaad suhteliselt lühikesed ning kohast teise pääseb hõlpsasti ka jalgsi.

 

Autorent: Autorent on suhteliselt kallis, sest Vietnamis rendivad firmad autosid koos juhiga. Lepitakse kokku ka kindel marsruut ning sõiduaeg. Hind üheks päevaks algab umbes 180 USD.

 

Toll: Vietnami tohib sisse tuua 400 sigaretti või 50 sigarit. 1,5 l kanget ning 3 l lahjat alkoholi. Maalt ei tohi välja viia kohalikku raha.

Vaktsineerimine: Soovitatakse vaktsineerida kollapalaviku ja A Hepatiidi vastu ning alustada umbes kuu enne reisi malaariatabletikuuri.

 

Turvalisus: Vietnamis liikumine on suhteliselt turvaline. Rändkaupmehed võival olla pealetükkivad. Eriti väikestes kohtades võib olla suurt kasvu valge turist hoopis kohalikele vaatamisväärsuse eest ning vahel ei peeta paljuks ka “vaatamisväärsust” oma käega näpistada, et veenduda tema ehtsuses. Tavaline hüüdlause on sel puhul “lien chau” ehk “suur nina”. Samuti on lapsed väga huvitatud pliiatsitest, maiustustest jms “nännist”.

 

Rahvuslik eripära: Vietnamis ei ole vastasugupoole kätlemine tervitamisel kohane. Samuti ei või vastassugupoolel käest kinni hoida. Naine võib käest kinni hoida naisel ning mees mehel ümber õlgade. Pea on organismi kõige tähtsam koht. Seega ei tohi näiteks lastel pead silitada. Istudes ei tohi jalatald osutada inimese suunas. Näpuga näitamist ja kutsumist ei peeta kombekaks. Vietnam on alles noor turismisihtkoht. Seega võib teenindus olla vahel ignorantne ja “sovjetlik”. Vietnami uusaasta: saabub sel aastal 18. veebruaril. Uusaastapäeval on paljud ärid ja restoranid suletud.

 

Ööelu: Saigonis leidub baare ja diskoteeke igale maitsele, nii suuremaid kui väikemaid. Neile sekundeerivad karaokebaarid ning rahvusliku muusikaga ajaveetmiskohad. Populaarsed on ka öökruiisid Saigoni jõel. Nha Trangis on diskoteegid põhiliselt hotellides. Rannabulvarilt leiab aga ööbaare igale maitsele, mis on avatud varahommikuni.

 

Vahemaad:

Saigon – Nha Trang – 450 km

Nha Trang – Dalat – 240 km

Transfeeriaeg Saigoni lennujaamast hotelli umbes 30 min. Nha Trangi lennujaamast hotelli umbes 50 min.

 

KÕIK REISITEENUSED

KÕIK REISITEENUSEDÜHEST KOHAST

HINNAGARANTII

HINNAGARANTIIPARIMAD PAKKUMISED

KIIRUS

KIIRUSKIIRED VASTUSED

TEADLIK VALIK

TEADLIK VALIKPROFID ABIKS

USALDUSVÄÄRSUS

USALDUSVÄÄRSUSTAGATIS 200 000€